Esimesel õhtul toimus avaüritus vabaõhumuuseumis, kus vahetati tervitusi ning lasti kõlada liivi lauludel. Pärast ametlikku osa toimus mõnus sotsialiseerumine tee ja meeleibadega, sai ka jalga keerutada. Järgmist hommikut tervitasime Janis Princise ausamba juures. Teda peetakse tagantjärele üheks tähtsamaks liivi kultuuriliidriks, kes esimesena tõlkis ja avaldas liivi keeles evangeeliumid ning andis suure panuse liivi kirjakeele arengusse. Meil oli au laulda liivlaste hümni (mis on sama viisiga ka eestlastel ja soomlastel) ning jätta mälestuseks pärg ausamba juurde.

Seejärel ootas meid Ventspilsi ordulinnus, kus toimus ajalookonverents. Seal tuli meil samuti teha väike etteaste. Linnus on väga kenasti renoveeritud ning muuseumi püsiekspositsioon on seotud nii Baltimaadega laiemalt kui ka Ventspilsi enda ajalooga esiajast kaasajani.

Liivi päevade peakontsert toimus kohalikus kultuurimajas, kuhu oli kogunenud mitusada inimest (peamiselt rahvariietes), et üksteist kuulata ja koos laulda. Lisaks meile oli esinejate hulgas ka eesti-lätlaste ansambel Reevele Tallinnast, kes oma muinasaegse riietuse, väärika olemise ning vapustavalt heade lauluhäältega jättis väga sügava mulje ning soovi neilt nii mõnigi liivi keelne laul juurde õppida.

Reisi viimane päev pakkus meile võimalust imetleda linna ning selle lehmi. Nimelt on Ventspilsi nägu hakanud kujundama suuresti lehmskulptuurid, keda võib linnas iga nurga peal kohata ning imestada kunstnike loovust ning huumorimeelt. Lisaks lehmadele pakub linn imetlemiseks suurepärast haljastust, laste mänguväljakuid, lillekompositsioone, promenaade ning miljonivaateid merele. Lai ja silmapiiri taha looklev liivarand koos atraktsioonide ning sealsamas kasvavate metsikute astelpajudega on tõeline pärl.

Koidu Tähed on tänulikud Eestimaa Rahvuste Ühendusele ja Eesti Rahvuslikule Folkloorinõukogule, kes meile selle erilise võimaluse pakkusid ning tekitasid meis sügavama huvi liivi keele ja kultuuri vastu.