Hageri kiriku oreli uus elu

Tänavu septembris sai kaks aastat sellest, kui Hageri kirikus taaspühitseti kiriku 160-aastane orel, mille restaureerimiseks kulus kolm aastat. 2008. aastal alustatud restaureerimisprojekt tundus algul üsna ülejõu käiva ettevõtmisena, kuid tänu heldetele annetajatele, kümnele heategevuskontserdile ja mitmetele heategevusmüükidele õnnestus see teoks teha. Oreli algvariandi ehitas 1851. aastal Eesti orelimeister Carl Tanton, 20. sajandi algul laiendas ja moderniseeris pilli Gustav Terkmann; romantilise kõlavärviga orelil on 2 manuaali ja 21 registrit. Nüüd ei ehitatud seda muinsuskaitseliselt väga väärtuslikku pilli mitte ümber, vaid püüti taastada tema algupärast seisukorda.

Tänu Olev Kentsi Orelitöökoja tublidele meestele on Eesti ja Euroopa kultuuripärandis säilinud üks ilus algupärane orel. Tänu ümbruskonna inimeste aktiivsele kaasalöömisele oleme tulevaste põlvede jaoks talletanud olulise peatüki eesti oreliloost.

2011. aasta jõulude ajal oli juba esimene orelikontsert, kus mängisid kolm Kohila ja Hageriga seotud naisorganisti (Elke Unt, Kersti Petermann ja Mai Mänd). 2012. aastal oli kirikus neli täispikka orelikontserti (Toomas Trass ja Ulla Krigul Eestist, Janis Pelše Lätist, Gedymin Grubba Poolast) ja mitmel korral mängis orel koos muude instrumentide või lauljatega.

Loomulikult kuuleme orelit igal pühapäeval, ristimistel, laulatustel, matustel...

Tänavu suvelgi oli kirikus kolm kontserti Hageri orelisuve nime all. Šveitsi organisti Olivier Eisenmanni kontserdil 20. juulil võisime kuulda kaunilt kõlavat koosmängu flöödiga (Verena Steffen). 9. augustil mängis eesti noorema põlve organist Kristel Aer ja taasiseseisvumispäeva, 20. augusti õhtul Gustav-Leo Kivirand. Kristel Aer on oreliõpetaja, kes on andnud kontserte Lätis, Põhjamaades, Saksamaal, Hollandis, Venemaal.

Gustav-Leo Kivirand hakkas soolokontserte andma juba 16-aastasena, on samuti palju esinenud Euroopas ja on praegu vabakutseline muusik.

Et professionaalsed muusikud mitte ainult Eestist, vaid ka maailmanimega organistid Euroopast on huvitatud Hageri orelil mängimisest, teeb au meie vanale pillile. Organistid on pilliga rahule jäänud ja pole kahtlustki, et Hageri orelisuved ja muud kontserdid jätkuvad ka edaspidi. Seega on meile kõigile antud hea võimalus astuda mõneks hetkeks maha igapäevaaskelduste oravarattalt ja kaugele sõitmata saada siinsamas kodukirikus osa kaunist muusikast.

Rõõmsat kuulamist!