Ottide visadus tõi mänguväljaku
See ei olnud ainus põhjus, sest nagu ütleb külaseltsi juhatuse liige Külli Joonson, oli põliselanike ja uusasukate arv kasvanud Otis juba nii suureks, et võidi end juba pidada korralikuks külaks.
Ja igal korralikul külal on ju kaasajal ka oma selts. Et asju arutada ja koos teha. Esimene ettevõtmine, nagu mainitud, oli mänguväljaku rajamine. Noori peresid oli ja on Otis palju ning väljaku järele oli karjuv vajadus. Selle projektiga tegelemine oli aga suurem katsumus, kui arvata võis, tunnistab Joonson nüüd, kui väljak valmis.
"See oli päris ränk," meenutab ta. "Pidime oma raha alla panema, et väljak valmiks." PRIAga asju ajades jäi projekt venima, ning kuigi projektile saadi rahastus, tuli väljaku kiiremaks valmimiseks ise raha koguda. "Loodame, et PRIA kannab siiski raha üle," ütleb Joonson.
Uued ja vanad
Nüüd, kui mänguväljak valmis, on aga plaan palju suuremaks rullunud - et Otist (mis pole küll ametlikult küla staatuses) võiks saada valla kõige ägedamaid, ilusamaid, turvalisemaid ja kokkuhoidvamaid külasid. Nii sõnastas selle Joonson, kes arvab, et juba praegu on palju saavutatud.
"Soovisime koondada uued ja põliselanikud," ütleb ta. "Ja nüüd ongi nii, et inimesed on hakanud koos ringi vaatama, märgatakse nii positiivseid kui negatiivseid asju, mis Otis toimuvad." Inimesed, nagu ikka, on küll erinevad, kuid kui kokku saadakse, siis aetakse ühist asja.
Näiteks on neljal kevadel osaletud Teeme Ära koristustalgutel. "Uued" ja "vanad" koos. See jutt, et uuselanikud käivad Tallinna külje all oma uutes majades vaid magamas, ei vasta juba ammu tõele.
Kui erinevate harjumustega inimesed satuvad lähestikku elama, tekib ka arusaamatusi. Tegu on siiski tiheasustusega, kus maja maja kõrval. Ja nii laekub külaseltsi meilile kirju, kus pahane Oti elanik kurdab, et kass on ta murulapi ära märgistanud või et häiris lõpmatult undav signalisatsioon.
"Sellega on väike mure - mõnel inimesel võtab aega, et aru saada, et elatakse siiski külas, mitte metsas," ütleb Joonson. "Näiteks võiks muruniitmise mõistlikul ajal lõpetada."
Aastatega aga, ütleb ta, on nurgad suudetud maha viilida ning konflikte tekib vähem.
Oma leht
Koos on korraldatud ja tehtud juba palju - lumelinna ehitamine, jaanipäevad, traditsiooniline suvelõpupidu (mida tänavu külastas 120 inimest) - kuid eriti uhke on külaselts praegu oma infolehe üle. Mais ilmus esimene number. Teemadeks need, mis parajasti päevakajalised - mänguväljaku ehitus, talgud, lemmikloomade pidamise reeglitest, parkimisestliiklemisest jne.
"Inimestel on vaja midagi käegakatsutavat, et veenduda - külaselts tegutseb," selgitab Joonson. "Nii on see lehega, mänguväljakuga, paigaldatud infotahvlitega."
Seltsi juhatus tegutseb entusiasmist, palka ei saa. Juhatuse ümber on aga tekkinud 10-12 inimesega seltskond, keda Joonson nimetab "mõttekojaks" - sealt tuleb ideid ja ettepanekuid, kuidas elu Otis paremaks muuta.
Külaselts töötab täistuuridel, kuid teha on ju alati rohkem, kui seni tehtut. Külli Joonson ootab, et aina rohkem Oti elanikke (asumis elab ca 80 perekonda) tõmbaks kindad kätte ka talgutel, et saadaks aru - ainult ise saab oma elukeskkonda kaunimaks muuta.
"Et tuleks uusi nägusid," ütleb ta. "Et ei tuldaks kokku vaid peole.
Oti külaselts
- Loodi üle nelja aasta tagasi viie Oti elaniku poolt.
- Viimasel 4 aastal on korraldatud kevadised ja sügisesed koristustalgud. Korda on tehtud küla ümbrus, metsarajad, paigaldatud infotahvlid.
- Loodud on oma veebileht ja Facebook'i leht.
- Talviti ehitatakse koos lumelinna.
- Algatatud on külasisene naabrivalve liikumine.
- Kiili vallarahva sportmängudel osaletakse Mõisaottide võistkonnaga.
- Antakse välja oma infolehte.
- Suvel valmis asumis laste ja noorte mänguväljak.
