Saanud inspiratsiooni Vasalemma Vingete Villemite jalgratamatkast augusti alguses, leidsin, et oleks tore teha ka avalikuks osavõtuks üks sarnane sündmus. Esialgu tundus septembri keskpaika pika rattasõidu plaanimine mõneti pelutav - sest mine sa tea, mis see ilm teeb. Tuleb aga öelda, et risk tasus ära. Kogu tee valitses ideaalne rattailm - päikseline, aga mitte liiga palav.
Kell pool üksteist 14. septembril asusime seltsimaja juurest teele ning vaevalt tunni pärast olime juba Harju-Madise kiriku juures. Järgmised paarkümmend kilomeetrit kulgesid juba mööda mere äärt.
Ehkki erinevatel põhjustel osales matkal oluliselt vähem inimesi, kui olin eeldanud, ei vähendanud see kindlasti ettevõtmise kvaliteeti. Suure kambaga oleks ilmselt ära jäänud mõnedki kihvtid spontaansused nagu metsõunapuudelt viljade korjamine, Pakri tuletorniga lähema tutvuse tegemine ning Leetse rannas ilmselt aasta viimane meresuplus.
Pakri poolsaare idaküljel valisime vaatemängulisema marsruudi, mis tingis kohati ka sadulalt mahatuleku ning ratta selgavõtmise. Kuid rohkem kui kuuekümnest läbitud kilomeetrist kulges väga valdav enamus siiski asfaltil. Koju tagasi jõudsime veidi enne kuut õhtul. Oleks saanud ka varem, aga kiiret polnud kuhugi ning teekond liialt kaunis. Väsimuse märgid hakkasid end alles koduvallas ilmutama.
Vist oleks mõnusamat punkti suvele keeruline tahta. Vaata pilte matkast Vasalemma Valla Huvikeskuse Facebooki lehelt.