Esimesse klassi võtsime 21 õpilast ja kümnendasse 16 õpilast. Esimesse klassi tulnute arv suurenes, aga kümnendasse vähenes. Kokku on õpilasi 260.

Suur töö ootab ees Aruküla mõisa renoveerimisega. Sama tähtis on kooli sisuline töö, mida ei tohi renoveerimine häirida.

Kooli stabiilsust ei tohi häirida ka mitmed seadusemuudatused, mis toimuvad liiga tihti. Sel aastal peaks rakenduma uus riiklik õppekava täies mahus, paraku peame hakkama tegelema selle muutmisega, sest kevadel muudeti suurel määral põhikoolija gümnaasiumiseadust. Näiteks on kadunud kolme õppesuuna nõue, meie koolile sobib see paremini, aitab kulutusi kokku hoida. Ka õpilastele on see kasulikum, sest nad saavad ise kujundada oma õppesuuna valikainete kaudu. Ümberkorraldusi teeme nii, et see töö, mis tehti uue õppekava ettevalmistamiseks, ei läheks raisku, vaid säilitame selle positiivse, mis uue õppekava rakendamiseks leiti. Näiteks uurimusliku õppe arendamine. Uudsena oleme kavandanud koostöös Konfutsiuse Instituudiga hiina keele õpetamist. Esimesi samme kaasaegse kõrgtehnoloogia vallas saab astuda robootika aluseid tudeerides.

Lähiajal seisab ees digiõppe rakendamine. Siis ei piisa enam arvutiklassist, igal õpilasel peab olema isiklik arvuti, mida saab kasutada igas tunnis. See on üsna kulukas, aga mitte ületamatult kulukas. Kogu süsteemi rakendamine võib minna maksma 500 eurot õpilase kohta.

Oluline on gümnaasiumihariduse arendamine. Õpilaste arv väheneb põhikoolis: kui kunagi oli esimesse klassi tulijaid 40 ringis, siis nüüd on neid poole vähem (järgmine aasta võib olla siiski erand). See mõjutab õpilaste arvu ka gümnaasiumiosas.

Väikese õpilaste arvuga gümnaasiumi pidamine võib minna küllaltki kalliks. Lahendust saab pakkuda naabervaldade hea koostöö, lõpliku ja kindla lahenduse pakub aga valdade liitumine, mis tõenäoliselt seisab vabatahtlikult või sunniviisiliselt ees. Parem on kindlasti vabatahtlik liitumine, seepärast on kavandatav Kareda vallaga liitumine igati tervitatav.

Kuna 2014. a on tulemas on tantsu- ja laulupidu, siis valmistuvad 3 koori ja 4 rahvatantsurühma, loodame, et nad pääsevad ka kõik esinema.

Muusikakooli direktori Kerli Sirila sõnul kulgeb õppeaasta tavapäraselt. 2013/2014 õppeaasta algas meil suure rõõmuga, sest võtsime I klassi vastu 17 õpilast. Kokku on siis muusikakoolis 61 õpilast. 2006. aastal oli meil 65 õpilast, mis on siiani olnud suurim õpilaste arv.

Tänavu oli päris palju soovijaid ka puhkpilli erialadele. See näitab, ka puhkpillimuusika arengusse positiivseid märke.

Peale saksofonide valiti instrumendiks ka klarnetit. Jätkuv huvi on flöötide ja ka trompeti erialadele. Väga palju on kitarrimängu õppimise soovijaid ning antud eriala on hetkel väga täis. Siiski on alternatiive ja võimalik õppida teisi instrumente.

Olen rõõmus, et nii palju lapsi on leidnud tee Koeru muusikakooli ja arendavad oma oskusi pillimängus.