Egert Markus: Oma kooliteed alustasin koos 24 klassikaaslasega 1996. aastal Kärstna põhikoolis. Üheksa aastat hiljem põhikooli lõpetades oli klassis 13 õpilast. Minu haridustee jätkus Viljandis Carl Robert Jakobsoni nimelises gümnaasiumis, mille lõpetamise järel 2009. aastal asusin Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonnas õppima materjalitehnoloogiat.
Kohe pärast bakalaureuseõppe lõpetamist astusin magistriõppesse puidutöötlemise erialal, magistriõppe soovin lõpetada 2014. aasta kevadel. Pärast lõpetamist olen erialalt puidutehnoloog. See eriala on väga perspektiivikas, sest metsa- ja mööblifirmasid on Eestis palju. Minu eesmärgiks on leida erialane töö, areneda ja arendada Eestis metsa õiget kasutamist.
Minu senine haridustee on olnud huvitav. Olen käinud palju kooli esindamas nii põhikoolis, gümnaasiumis kui ka ülikoolis ja seda erinevates valdkondades (loodus- ja reaalainetes, spordis, tööõpetuses jne). Väga palju olen õppinud just erinevate esinemistega nii koolis kui ka väljaspool kooli.
Keerulisemaks on minu haridustee muutnud koolist kaugel elamine (pikad ja rasked koolipäevad).

Mis või kes on teid erialavalikul kõige rohkem mõjutanud?

Jaana Mihailišina: Erialavalikul on olnud peamiseks mõjutajaks minu bioloogist ema, kes juba väiksest peale äratas minus huvi loodusteaduste vastu. Oma osa on ka õpetajatel, kes on näidanud, et olemaks hea õpetaja ei pea olema üliinimene, vaja on ainult piisavalt huvi, pühendumust ja tahet. Kindlasti on väga suurteks motivaatoriteks olnud ka Tartu Ülikooli õppejõud Henn Voolaid ja Svetlana Ganina.

Egert Markus: Erialavalikul on mind kõige rohkem mõjutanud keskkond. Juba väikesest peale meeldis mulle puidust meisterdada. Puit on väga huvitav materjal ning tal on väga palju kasutusvaldkondi.

Kui palju jääb õpingute kõrvalt aega muudeks tegevusteks ehk millega tegelete vabal ajal?

Jaana Mihailišina: Oma peamistest huvidest tooksin välja fotograafia ja reisimise, vahel köidab mind ka mõni hea arvuti- või lauamäng.

Egert Markus: Kui õppida korralikult ja väga headele hinnetele, siis ei jää üldse aega hobidega tegelda. Koolipäevad on väsitavad ja pärast on vaja ka järgmiseks päevaks valmistuda.
Mulle meeldib õhtuti sporti teha, peamiselt jooksen. Samuti olen nädalas korra või paar pärast tunde koolis ja meisterdan puidust asju. Hetkel on tegemisel treitud jalgade ja ümara plaadiga madal laud.

Millisena näete oma tulevikku?

Jaana Mihailišina: Tulevikus näen ennast mõnes väiksemas koolis (miks ka mitte oma kodukandis) õpetajana töötamas.

Egert Markus: Eks tulevik on seotud ikka suuresti puiduga. Esialgu töötaksin mõnes mööbliettevõttes ja saaksin kogemusi, et hiljem nende kogemuste baasil rajada oma ettevõte.