Lugu "Pealtnägijas" pani põllumehe näljastreiki pidama

Harjumaal Nissi vallas Madila külas elav talumees Jaak Vackermann sattus septembrikuus saatesse "Pealtnägija", kus väideti, et mees petab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt ehk PRIA-lt mahetoetusi välja.

Vackermanni sõnul oli tegemist laimuga ning oma sõnade toetuseks korraldas talunik kolmepäevase näljastreigi.

"Nälgisin kolm ööd-päeva," rääkis Vackermann Maalehele. "Arvan, et sellest oli nii palju kasu, et nüüd tuleb jätkusaade. Vastasel korral poleks midagi tehtud." Ta pole küll päris kindel, kas tema räägitu läheb ikka saatesse täismahus. "Kaldun arvama, et see on kärbitud vastulause ja ma ei saa seda vastulausena arvestada," lausus ta. "Kõige vastikum on see, et nad hakkavad minust ikkagi tegema negatiivset kuvandit."

"Ma olen ühes veendunud, kui tänane saade umbrohu levimisest ei räägi, siis jääb minu naabrimehe laim Eesti rahva teadvusesse," sõnas Vackermann ning lubas, et sel juhul teeb ta uue näljastreigi, millest teavitab ka rahvusvahelist meediat. "Olen selles veendunud, et ilma välispressita ei saa Eestis õigust jalule."

Talunik tunnistab ka, et ei usalda enam üldse meediat ning on nõus ainult otse-eetris oma seisukohti selgitama. Oma kohtumisi "Pealtnägija" saatemeeskonnaga on Vackermann ka lindistanud ning kõik videod YouTube üles pannud. 

25. septembri "Pealtnägijas" oli uudislõik, kus nii Vackermanni naabrid kui ka PRIA ja põllumajandusministeeirumi esindajad leidsid, et talunik petab riigilt toetusi välja.

"Kui juba kolmandat aastat pole mitte mingit toodangut ja maksumaksja raha eest toetatakse, see on ikka väga kummaline. Tegemist on lihtsa ja labase pettusega," ütles põllumees Jaanus Ajaots saates "Pealtnägija".

Endise kartulikasvataja Vackermanni paksult umbrohtunud mahepõllud on asjatundjate hinnangul nii kehvas seisus, et nende uuesti kasutuselevõtuks kulub mitte ainult mitu aastat tööd, vaid ka väga ohtralt taimekaitsevahendeid.

Küsimusele, millist toodangut ta oma põldudelt saab, vastas Vackermann, et ta toodab mullahuumust. "Ma toodan mullaviljakust, sest seesama umbrohi, selle ma künnan sisse, kõduneb mullaks ja see huumuse kiht muudkui tüseneb. See ongi see, mis tegelikult on maheviljeluse sisu," ütles Vackermann.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ütles aga, et umbrohu viljelemine pole küll asi, mida peaks pidama mahepõllumajanduses aktsepteeritavaks. Niisamuti tunnistas ka põllumajandusameti mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts, et kui inimene ei anna toodangut, siis see tähendab, et see ei ole mahetootmine.

Põllumajandusametnike sõnul on probleemile ainult üks lahendus - mahetoetused tuleb siduda reaalse toodanguga. Kui deklareerida end mahepõllumehena, siis peab ka mahekartulit või muud kaupa, mitte ainult takjanuppe tootma.