Rahvatantsurühm Tsuua Sulatsõ - 35 aastat tantsu ja pastelde päralt
Pooled selles kaheksa tantsupaariga rühmas on Võru valla elanikud või siin vahepeal juurdunud ja siis töö või õpingute tõttu edasi triivinud, aga tsuuadele siiski truuks jäänud. Õige mitu tantsusõpra tuleb kahel õhtul nädalas proovi koguni mitmekümne kilomeetri tagant. Antslast ja Urvastest, mis seal salata - Tartustki on tuldud... Mis see on, mis kokku toob?
„Teisiti ei oska," pahvatab üks rühma liikmetest Urmet, ja sellest ütlemisest aimub seda tallaalust sügelust, mis proovipäevadel tekib ega lase koju konutama jääda.
„Seltskond ja tantsurõõm on see, mille pärast mina siin käin," on Janika konkreetne.
Ta juhendab ka mitut rahvatantsurühma, aga ise tantsida on hoopis midagi muud kui teiste samme sättida.
35 aasta jooksul on nn pastlasulastest saanud ühes rütmis hingav seltskond. Õigupoolest peab see nii olema olnud algusest peale - muidu poleks ju põhjust praegu juubelijuttu ajada. Kõige pikem staaž on rühmas Aimel - 29 aastat. „Olen lapsest saadik väga tantsida tahtnud - ükskõik mida," kõlab talt lihtne põhjendus.
Rahvatantsul on niisiis vedanud, et ta on saanud ustava kaaslase, ja tantsijal ka, sest elamusi on tantsurõõmu ja -pidude kaudu kogunenud palju.
Muidugi on osa tantsijaid elumuutuste tõttu rühmast lahkunud, aga ikka on jagunud ka asemele tulijaid.
„Mõni on tulnud üheks hooajaks - proovima. Aga on unustanudki end rühma ja tantsinud järgmised kümme aastat," lausub Pille. Eriti püsivad on olnud meeste read. „Mis siit järeldub?" pärib Urmet ja vastab ise paljutähendavalt: „Mehed tahavad rohkem tantsida."
Püsivust maksab siiski kogu rühma puhul rõhutada. Kas või selle pärast, et Tsuua Sulatsõ pole puudunud üheltki üldtantsupeolt.
Pääse on endale alati ausalt välja tantsitud. Sama siht on seatud ka tulevaseks tantsupeoks. Mis sellest, et tantsud lähevad harrastajate jaoks koreograafiliselt üha keerulisemaks ja konkurents enne pidu tekkivate nn projektirühmade tõttu aina tihedamaks.
Kaua aega juhendas Tsuua Sulatsit Eevi Jõgar. Paljuski tema edasiviiva jonni tõttu ei läinud rühm laiali ka siis, kui suurimal mõõnaajal jäi tantsima neli paari.
„Teeme edasi!" meenutab rühma staažikas liige Andres juhendaja lakoonilist otsust. Nüüd on ohjad oma kätte võtnud Kersti Vill ning sihid on ka tema käe all sirged ja selged. Kui juubelikontsert seljataga, siis keskendutakse kohe uue peo tantsudele.
Ennast nii pika aja jooksul tõestanud koosseisude puhul on ikka põhjust saavutustest kõnelda. Üldtantsupidudele jõudmine ja esinemised, kas või Euroopa suurimal rahvatantsufestivalil Europeade, seda ongi. „Iga esinemine on saavutus," täpsustab Urmet. „Kui esinemine on hästi läinud, on ikka väga hea tunne," lisab Pille. See vilumus on nii pika ajalooga rühmal ikka ka, et kui viperus juhtubki, siis naeratus jääb näole.
Pasteldele ustavad
Koridoris kõmavad otsusekindlad sammud: Parksepa rahvamaja juhataja Hugo Prants tuleb ka sõna sekka ütlema. Tal on sõnum: jah, on üks rõõmsameelne kamp rahvamaja tiiva all, kes juhatajat hätta ei jäta, kui on tarvis esindajate- esinejate trupp välja panna.
„Ühte peab veel ütlema: oma tsuuadele on nad ustavad olnud," sõnab Hugo Prants ja selgitab müts-maha- toonil: „On üks rühm Võrumaal, kes alati, hoolimata ilmast, tantsib pasteldes."
Oleme ringiga nime juurde jõudnud - Tsuua Sulatsõ. Kust ja miks selline nimi, mille hääldamisega teadustajad pidavat vahel kimpugi jääma? Aime on olnud nime sünni juures ja avab oma kunagist mõtet: pastlad tahavad tantsida; keegi peab neid treenima, üksi nad seda teha ei saa. Seepärast siis „pastla sulased".
Tõsi, pasteldega ongi kõige parem tantsida, ehkki tallad kuluvad kiiresti, eriti asfaldil. Sellega seoses on rühmal ka juubelisoov: Parksepa laululava võiks saada laudpõranda. Selles valimiste- eelses ajas ju igati kohane mõte ja ootus.
Pastelde sulased rõhutavad veel: nad ei ole suletud tsunft. Kui sünnipäevapidu seljataga, on uued liituda soovijad kogenumate kõrvale oodatud. Esialgu kas või proovima ja siis mitmekssetmeks aastaks, nagu elu on näidanud. Ei pea endale ka erilisi nõudmisi esitama.
„Meie tulime nii. Tantsida ei mõistnud, aga rahvast oli vaja ja meid lubati saali," meenutab Pille enda ja oma partneri rühma tulekut.
Ja ei jää proov ka seekord ära. Niipea kui juubelijutu kirjutaja on ukse poole nihkunud, vajutab juhendaja Kersti nuppu ja lugu läheb käima. Juba esimese pala lõpus lendavad dressipluusid seljast. Edasi juubelikontserdile, edasi tantsupeole!
___________________________________________
Pane tähele!
■ Tsuua Sulatsidõ juubelikontsert „Tantsulust" toimub 19. oktoobril kell 18 Parksepa keskkooli saalis. Kõik huvilised on oodatud!
