Valija mõtiskleb: Millega peaks Sõmeru järgmine volikogu tegelema?

Olen alati käinud valimas ja käin ka edaspidi. Praegu, kui artiklit kirjutan, ei tea ma veel, mida valimisliit ja erakonnad seekord teha lubavad, kui valituks saavad. Seetõttu on hea avaldada omi mõtteid, olles vaba mõjutusteguritest.

Minule meeldib mõtestatud ja kavandatud tegevus. Minu arusaamist mööda on vallas mitu olulist valdkonda, millega järgmine volikogu peaks tegelema.

Esiteks haldusreform. Maakonnalehe artiklist võin järeldada, et Rakvere himustab enda külge haarata Sõmerut, Näpit, Ussimäed ja Roodeväljat. Loomulikult on valla juhtkond sellele vastu. Aga midagi peab ette võtma, et ennetada olukorda, kus hommikul üles ärgates avastame: ups, haldusreform tehtud ja kogu juhtimine on viidud Rakverre. Siinkohal võiks veelkord lugeda 19. septembri „Virumaa Teatajast" artiklit varjatult haldusreformi toimimise kohta: „Kava viia suuremad tervisekeskused Rakverre, Tapale ja Väike- Maarjasse". Sotsiaalministeeriumi terviseosakonna juhataja väidab, et olemasolevatele perearsti praksistele arendamiseks vahendeid ette nähtud ei ole.

Teiseks haridus. Valla kahes koolis on projekteeritud kohti 732 õpilasele (540 Sõmeru ja 192 Uhtna koolile). 01.09.2013 seisuga on õpilasi Sõmeru põhikoolis 162 ja Uhtna põhikoolis 94, mis tähendab, et valla koolide täituvus on 35%.

Kolmandaks kohalikud teed ja tänavad. Lahendamist ja kinnitamist vajab kohalike teede ja tänavate renoveerimise plaan. Kohalike teede kruusakatet on enamasti uuendatud kolhooside/ sovhooside ajal. Probleemne on Sõmeru vahel raudtraktoriesine plats, kus peaksid kehtima liiklusreeglid, aga tihtipeale ei saa aru, kellel õigus.

Arvan, et haldusreform tuleb nii või teisiti. Kas Sõmeru vald jääb endistesse piiridesse, anname osa ära või toimub midagi kolmandat, ei tea. Sõmeru, Näpi, Ussimäe ja Roodevälja on korrastatud piirkonnad, kus on palju noori peresid ja lapsi ( hea tulubaas vallale), linnalähedus, korralik teedevõrk jne. Rakvere linnal on, mida himustada. Mida otsustab aga Sõmeru vald?

Hariduse ümberkorralduse küsimus sõltub laste arvust ja pearahast, millega kooli ülal pidada. Mida vähem lapsi, seda kiiremini tulevad koolide reorganiseerimise otsused. Kui noored pered lastega ära lähevad, siis hariduskorralduse muutus, ükskõik kummas koolis, on varsti päevakorral.

Kohalikud teed vajavad uut katet, sest teid mööda liiguvad noored ja vanad tööle ja koju, arsti juurde ja poodi. Kui korralikke, hooldatud teid pole, siis kaob kaugemalt külast aja möödudes viimanegi elanik. Elamine linnast kaugemal on niigi kulukas ja kui teed lagunevad, siis see ei soosi elu maal.

Majad jäävad tühjaks ja lagunevad, toimuvad rüüstamised (loe artiklid 19 septembri Maalehest „Kuidas kaitsta kodu varga eest"). Halvas seisus teedele aga kulutame mõne aja pärast topelt rohkem raha.

• Kes otsustab, kas ka tegelikult haldusreformi on vaja või mitte?
• Kes hindab koolide korraldust? Kas kaks kooli on palju või parasjagu?
• Kes otsustab, kas ja millal parandada kohalikke teid jne? 

Otsuse teevad ja kinnitavad volikogu liikmed.

Volikogu liikmel

lasub vastutus elukorralduse toimumise üle vallas. Ja mina valin, kes neid otsuseid teeb. Head valimist!