Reklaami, etikettide trükkimise ja väljapanekualuste eest hoolitsesid kultuurimaja noormehed Ats Paberits ja Martin Sempelson. Seente korjamiseks korraldasime näitusele eelneval päeval 5-tunnise bussiretke mitmesse seenemetsa. Selle eest tänu perekond Toomsalule.

Ühel seeneretkel oli teejuhiks Sirje Hendrikson, kellele oleme samuti tänulikud. Perekond Hendrikson saatis ilusaid seeni kohale veel näituse avapäevalgi. Toredaid seeneeksemplare tõi näitusele ka Valeri Riippinen.

Väljapanekul oli eksponeeritud kaheksakümmend nimetust nii söödavaid kui ka mürgiseid seeni, sealhulgas näiteks üksteist liiki erinevaid riisikaid. Seente määrajana oli abiks Liivi Sommer.

Oma panuse näituse huvitavamaks muutmisele andis selgi aastal Leena Gerz, kes tõi näitusele põneva trühvlisarnase maa-aluse seene - teralise hirvepähkli, mida rahvapäraselt ka hirvekartuliks kutsutakse.

Sellel seenel kasvas veel omakorda parasiitseen hirvepähkli kedristõlvik, mille värvikas viljakeha ulatus maapinnale. Kahjuks poole päevaga see viljakeha kaotas oma põneva värvi. Leena aitas meil ka lisaks seentele veel mürgiste metsataimede väljapaneku teha, mis oli lastele tutvustamiseks väga oluline.

Korraldustoimkond tundis tõsist rõõmu sellest, et lasteaed ja kool külastasid näitust väga aktiivselt. Lasteaiarühmad tulid koos saatjatega ja tore oli jälgida, kui suuril silmil ja huviga väljapanekut vaadeldi.

Gümnaasiumi õpilasi käis näitusel sajakahekümne ümber. Nendele olid õpetajad andnud konkreetsed vaatlusülesanded ja õpilased uurisid ja joonistasid seeni innukalt ning märkisid üles liiginimetusi. Lisaks seentele tuli ühel klassil ka mükoloog üles joonistada. Õpilastel fantaasiast puudu ei tulnud ja organiseerijatele pakkus tulemus muhedaid muigehetki.

Kokku külastas näitust 225 inimest ja korraldajaid rõõmustas kõige rohkem see, et oli, kellele näitust teha.