Elektrilevi lubab: 2017. aastaks on rikkeid kaks korda vähem

Monika, Katia, Berit, Patrick – nii nad tänaseks juba mõni aasta tagasi üks teise järel tulid ja jätsid inimesi päevadeks elektrita. Kui hiljuti oleme kuulnud elektrikatkestustest Soomes, siis meid on tormid pikemat aega säästnud. Mida toob tänane õhtu? Kuidas Elektrilevi tormiks valmis on?

Ükskõik kui kiiresti ei pingutaks rikkebrigaadid tormikahjude likvideerimisel, on see siiski tegelemine tagajärgedega. Elektritarbijatena ootame aga, et voolu kadumist üldse ei juhtuks. See on piltlikult 1,5 korda ümber Maakera ulatuva võrgumahu juures väljakutsuv ülesanne, mille nimel Elektrilevi iga päev toimetab. Kuna ühe-kahe aastaga mineviku alainvesteeringuid tagasi ei tee, läheb aga selgelt tajutava elektrikatkestuste vähenemiseni veel aastaid.

Elektrikatkestusi aitavad võimalikult lühidana hoida ringliinid, automaatika ja kaugjuhitavad lülitusseadmed, mida on jõudsasti paigaldanud. Suurima tähelepanu on suunanud sellele, et rikkeid tekiks nii vähe kui võimalik. Iga rike tähendab kulu, mis on seotud selle likvideerimisega, ja mõistagi toob voolu kadumine klientide rahulolematust.

Kui iga võrgutasust laekuv euro suunata võrgu töökindluse parandamiseks võimalikult õigesse kohta, on 2012. aastal toimunud 23 000 rikke asemel viie aasta pärast rikkeid kaks korda vähem.

Kui 29% riketest Elektrilevi võrgus on tingitud vananenud seadmetest, siis koguni 56% aga ilmastikust ja looduskeskkonnast, nagu tuul, äike, jäide ning lindude-loomade tegevus. Et muuta võrk ilmastikust sõltumatumaks, pannakse liine uuendades need maa- ja õhukaablisse. Kumb lahendus kasutusele tuleb, sõltub kõige rohkem liini asukohast ja selle toitel olevate tarbijate hulgast.

Aastaks 2025 soovib Elektrilevi ilmastikukindla võrgu osakaalu viia 75 %-ni. Lähiaastatel investeeritakse just maapiirkondadesse.

Allikas: Elektrilevi blogi