Sepper lisas, et mitte-eestlased võivad puutuda kokku ka mitmese diskrimineerimisega, mis tähendab, et kedagi koheldakse ebavõrdselt mitme tunnuse − näiteks rahvus ja sugu või rahvus ja vanus – tõttu.

Sepper märkis, et ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on näiteks see, kui inimest koheldakse võrreldes tema kolleegidega halvemini pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist. „Samuti on keelatud maksta sama või võrdväärse töö eest naisele madalamat töötasu kui mehele. Tööle värbamisel ei tohi kandideerija rahvus saada takistuseks,“ ütles Sepper.

Nõustamisele oodatakse eelkõige neid, kes on kogenud, et neid on tööelus või muus olukorras asetatud ebasoodsamasse olukorda nende soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, vanuse, nahavärvuse, usundi, puude või seksuaalse identiteedi tõttu. Et nõustamine toimub esmakordselt maakondades, võib tulla rääkima ka lähedasega juhtunud sündmusest või aastaid tagasi aset leidnud diskrimineerimisest. Sellega kaardistab voliniku kantselei inimeste kokkupuuteid diskrimineerimisega.

Nõustatakse eesti, vene ja inglise keeles. Soovi korral võib jääda anonüümseks, samuti ei pea avaldama väidetava diskrimineerija nime.

Esimene maakondlik nõustamine toimub täna Jõhvis Kersti Võlu Koolituskeskuses (Kooli 7) kell 14.00 − 17.00.

Selle aasta jooksul jõuab võrdõigusvolinik ka Jõgevale, Tartusse, Põlvasse ja Paidesse.

Maakondlik õigusnõustamine toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames, mida rahastatakse Norra toetustest.