Väike-Maarja Gümnaasium 140: Gümnaasiumi aastapäevamõtteid

Meie koolilugu on väärikas. 140 aasta jooksul on koolihariduse omandanud kuus põlvkonda. Muutunud on ajad ja olud, aga ei ole muutunud väärtused, mida antakse edasi põlvest põlve.

Leidsin kooli kroonikat sirvides juhatused Eesti noorsoole, välja antud aastal 1923. Seal on üheks juhtmõtteks: „Inimese elu ülesanne on aus töö ja truu kohusetäitmine iseenda ja ligiinimese vastu, oma maa ja rahva vastu, mis on sinu isade maa ja rahvas."

2013. aasta sügisel andsid vannet meie gümnasistid ja nad vandusid ustavust oma kodule, maale ja rahvale.

Muutunud on vaid keelekasutus. Igal ajastul on olnud kooli suhtes oma ootused ja kombed. Koolirahva mured on aga sarnased - kas on ruumid kitsaks jäänud või on õpetajaid vähevõitu.

Eelmise sajandi kahekümnendatel kool suurenes ja kooli vaevas koolitatud õpetajate puudus. Näiteks 1925. aastal on koolijuhataja kirja pannud, et õpilaste edasijõudmise asjus peab ütlema, et õpilaste poolt on rohkem tööd tehtud kui õpetajate poolt. Paar aastat hiljem kurjustab ta koolinõunike töö üle, kes kuulasid õpetust pealt pealiskaudselt.

Kolmekümnendad möödusid gümnaasiumireformi tuules ja kogu koolipere jõud läks suuresti gümnaasiumi hoidmisele Väike-Maarjas.

1944. aastal on direktor kirjutanud kroonikaraamatu lõhkumise kohta, välja on rebitud kõik leheküljed ajavahemikust 1940-44. Küllap seegi otsus oli inimeste säästmiseks ja väärikuse säilitamiseks tehtud.

60ndatal ja 70ndatel peab koolijuht tõdema, et kooli tegevust suunavad käsikäes juhtkond, parteiorganisatsioon ja ametühingukomitee. Õpilasi kasvatatakse kompleksselt ja viiakse ellu NLKP kongresside suuniseid.

2009. aastal kirjutas põhikooli lõpetaja õpetaja kohta:

„Üks asi, mis ma veel nendes hindan, on see, et nad üldse viitsivad õpetajad olla. Tegelikult on see väga väsitav ja kurnav töö. Usun, et umbes sama raske kui kaevanduses.

Aga õpetajad on visa hingega. Nad peavad hakkama saama noorukitega, kes segavad tundi. Täitsa õudne töö, kui mõtlema hakata."

Nendest killukestest loeme, et aeg on inimesi proovile pannud, kuid kunagi ei ole siinmail unustatud, et haridus on väärtushinnangute kogum.

Milline on meie kool täna, aastal 2013, ja mida on tehtud viimase viie aasta jooksul? Viie aasta eest rääkisime sünnipäeva soovidest. Soovisime rohkem lapsi ja korras koolimaju. Soovisime, et noored õpetajad tee kooli leiaksid.

Need soovid on suures osas täitunud. Täna õpib meil 353 õpilast ja see on esmakordselt pärast kümmet aastat, kui õpilaste arv kasvas ja seda suuresti gümnaasiumiastme õpilaste arvu suurenemise tõttu. Eelmise aasta 41 gümnasisti asemel on meil täna 60 õppijat.

Ka õppekeskusesse tuli tänavu rohkem õppijaid ja kokku ületab koolide ühine õpilaste arv jälle 500 piiri. Endiselt on meil au sees rahvatants ja koorilaul. Kirjutame omaloomingut ja teeme sporti.

Praegu töötab meil 30 õpetajat ja meie õpetajaskond on kaunis noor - keskmiselt olme me neljakümneaastased. Kuigi peahoone klassitoad tunnevad puudust pintsli järele ja uuendamist vajab kooli mööbel, on meie koolihooned renoveeritud ja rõõmsate värvidega.

Arenguruumi on aga küllaga ja gümnaasiumi jätkamine Väike-Maarjas oleneb meist kõigist - juhtkonnast ja õpetajast, õpilasest ja lapsevanemast ning vilistlasest.

Palju õnne sünnipäevaks meile kõigile!