Kool loobus töövihikutest: tegu on ebaefektiivse õpetamisvahendiga
Teine, ja tegelikult olulisem põhjus on see, et töövihik on sageli passiivne ja ebaefektiivne õppe- ning õpetamisvahend, mis töötab vastupidises suunas tänapäevastele õppimiskäsitlustele. Otsus on tekitanud ka mõnetist segadust. Mitmed lapsevanemad on pöördunud kooli poole, sest mõned õpetajad on palunud neil osta töövihikuid.
Vanemad aga ei tea milliseid, sest õppematerjale annavad välja erinevad kirjastused. Võib jääda mulje, et koolis puuduvad omavahelised kokkulepped ja põhimõtted. Nii see siiski pole, sest tegime koolikollektiivse otsuse, et töövihikud ostetakse ainult esimese kooliastme õpilastele.
Kooli juhtkond oli ja on ka täna seisukohal, et töövihikute ostmiseks vanematelt raha koguda ei ole õige ega põhjendatud.
Räägime rahast
Kõik koolid on hetkel töövihikute probleemi lahendamisega hädas, sest uut õppekava tuleb rakendada ja õpikufondi uuendamine on prioriteet. Töövihikute teema on lahendatud erinevalt: kas ei osteta kooli poolt üldse või ostetakse osaliselt või küsitakse osa raha vanematelt. Tulemuseks on üleriigiline segadus.
Riik eraldab Kiili Gümnaasiumile 34 000 eurot õppevahendite (õpikud, töövihikud, muud õppevahendid) ostmiseks.
Sellest kaks kolmandikku kulub meil õpikutele, üks kolmandik esimese kooliastme (1.- 3. kl) töövihikutele. Vald eraldab täiendavalt 12 000, mille eest ostame kõik ülejäänud õppevahendid.
Selleks, et ka ülejäänud kooliastmetele tasuta töövihikud tagada, peaks täiendavalt lisama veel 15 000 eurot.
Pakub valmis lahendusi
Raha juurde saamine (ilmselt millegi arvelt) oleks võimalik, kuid sisuliselt oleks see vale otsus, sest õppevahendina pakub töövihik vaid valmis lahendusi.
Töövihik ilmus meie kooliellu umbes 40 aasta eest. Esialgu areldi ja kobamisi, sest keegi ei teadnud, miks seda vaja on. Peagi muutusime me õpetajatena aga mugavateks, sest töövihik on hea vahend, et laps kaelast ära saada. Lükka talle töövihik ette, täitku lüngad ja kui aega jääb, siis kontrollime.
Eelkõige on töövihikud aga kaval äri. Seetõttu olemegi tänaseks jõudnud hirmkalliste klantspiltide ja ebasäästliku paberiga töövihikuteni, mis on ainult neid väljaandvate kirjastuste töövõit. Allakirjutanu on ise nii õpikute kui ka töövihikute autor olnud. Õpikut tegin pool aastat, töövihikule kulus paar päeva, aga see oli rahaliselt palju kasulikum, sest töövihikuid osteti igal aastal, raamatud kord viie aasta jooksul. Ülesanded, mis ma paari päevaga välja mõtlesin, on jõukohased igale kolleegile, aga nii oli paljudel mugavam, kuigi pooli ülesandeid nad oma õpilastel lahendada ei lasknud, sest neil olid endal paremad.
Töövihikute massilise kasutamise suurimad miinused on, et liiga suur osa ülesandeid jääb lahendamata ja kontrollimata ning et töövihik ei soodusta loovuse ja eneseväljendusoskuse arengut.
Töövihikutes pole ka midagi sellist, mida ei saa teha tehniliste vahenditega. Kiili Gümnaasiumis on igas klassis arvuti, projektor ja üha rohkem dokumendikaameraid ning kõik õpetajad saavad oma tarbeks iga klassi töövihikud, kust olulisem välja valida. Lisaks tellime ka etöövihikuid.
Õpetamise kvaliteet
Kaasaegne õpetamiskvaliteet peaks rajanema õpilasekesksele koosõppimisele, kus õpetajal on suunaja ja juhendaja roll. Koosõppimise vormid tänapäeva koolis on paaristöö, üksteiselt õppimine, meeskonnatöö, diskussioon, dispuut, ajurünnak, rollimängud, kaasuste lahendamine, projektiõpe, õppekäik, töötuba, mäng jne. Mitte ükski neist vormidest ei eelda töövihiku olemasolu.
Kui ma mõtlen, milline võiks olla uue aja töövihik, siis lisaks aktiivõppemeetoditele ja tehnoloogilistele vahenditele tulevad mul kohe silme ette Meremuuseum ja teaduskeskus AHHAA. Loodangi, et kaasaegseid teadus- ja õpikeskusi tuleb aina juurde, sest selline õpikeskus on kui neljamõõtmeline töövihik. Siin tegutsevad nii aeg kui ka kolmemõõtmeline ruum. Lüngad, mis siin täita tuleb, peab ise üles leidma.
Kiili Gümnaasium on igati soodustanud õppekäike, aga alati ei pea õppekäigule minema, sest ka klassis toimuvat õpiprotsessi saab - ja ilmselt lausa peab - samadele põhimõtetele rajada, sest just siin on tänane pedagoogiline väljakutse.
Tänane lahendus
Arvestades seda, et teadus ja õpikeskusi pole kunagi piisavalt, et eelpool kirjeldatud pedagoogiline ideaal täitub sammhaaval ning et e-õppevahendid pole ka veel piisavalt head, siis on tänane lahendus järgmine:
• kool ostab 1.-3. klassini töövihikud, sest algkooli õpilase kirjutamisoskus ja -kiirus ei ole veel piisav, et pikki lauseid ja lahenduskäike vihikusse kirja panna. Selles vanuses on kindlasti õigustatud ka harjutused, kus peab täitma vaid lünki;
• kool otsustab 11. novembriks, kas ülejäänud kooliastmete puhul on õppeaineid, mille puhul töövihik on vältimatu abimaterjal. Raha nende ostmiseks lapsevanemalt ei küsita.
Loomulikult ei saa kool keelata lapsevanemal oma lapsele töövihikute ostmist. Lapsevanem peab aga teadma, et töövihik ei ole see, mille olemasolu tagab õppekava täitmise või parima õpitulemuse. Töövihik on vaid üks õppetööd toetavatest ja täiendavatest lisamaterjalidest, mis mõnes vanuses ja mõnes aines sobib paremini, mõnes halvemini.
