Võibolla on muuhulgas asi selles, et loomakaitsega tegeleb Eestis üsna väike grupp inimesi, kellest suurem osa on üsna väsinud ja tüdinenud; loomade kaitsmine väga inimkeskses ühiskonnas on tänamatu ja lõputu töö. Pealegi on loomakaitsjate kuvand üsna kehv ja laialivalguv, kassitädidest radikaalideni, ja ega keegi vist eriti ei süvenegi sellesse, miks see niimoodi on ja millega need tädid ja radikaalid siis õieti tegelevad ja miks.

Loe pikemalt Hiiu Elust.