Lugeja: Miks on meil pealtnäha kuri, rumal ja haukuv koer
Tulime Kohilasse elama ja otsisime endale koera, kes oleks hea valvur ja ei hauguks ega huvituks üldse meie majast möödujatest.
Leidsimegi. Algus oligi paljutõotav, koer ei huvitunud möödujatest, reageeris vaid kõvema jutuga ja lärmakate inimeste peale. Siis ka mitte haukudes, vaid vaikse korralekutsuva häälitsusega „bhh". Tänaseks on aga aias ringi jooksev ja närviline, kõikide peale haukuv peni. Ja teate, miks - inimesed on ise selle tekitanud.
Lapsed hüüavad ja osatavad koera, loobivad aeda kive, kruusapuru ja toikaid. Kui koera pole, siis lähevad poisid aia otsani (kust arvatakse, et omanik ei märka) ja üritavad najavalvurit häälitsustega kutsuda.
Seetõttu on meil nüüd pealtnäha kuri, rumal ja haukuv koer. Inimesed, palun ärge provotseerige võõraid loomi. Sind ennastki või su lähedast võib kunagi hammustada koer, kelle sa ise oled ise kurjaks ajanud.
Süüdi jääb omanik, aga tegelikult on see üks ring... Rääkides sellest teiste koeraomanikega, selgus, et see pole ainult meie mure. Ehk äkki paneb siin kirjutatu kellegi mõtlema ja teisiti käituma?
