Kammerkoor Lambertus - valgustaja vaimuliku muusika maastikul
Saan teada ühe kammerkoori 20ne aasta pikkuse ajaloo sisse mahtuvad kõrghetked, põnevad seigad, naljakad juhtumised.
Mina tean Lambertust kui koori juba vähemalt 15 aastat. Kontsertidel olen olnud lummatud selle tämbrist. Keerukate lugude väga hea esitus on muljena olnud samuti hea, kuid tämber - see on eriline! Sellist häälte kokkusulavat sobitumust ei ole lihtne saavutada. Kammerkoor Lambertus on väga hea vokaaliga koor.
Aga jutt läheb edasi. Mina muudkui kuulan. Kuulan suure huviga. Paljud meie vestluses kõlavad nimed on mulle väga tuttavad. Naiste hääles on soojuse ja uhkuse erinevad värvid ja varjundid. Nad on siiralt rõõmsad iga laulja üle, kes nende taktikepi alla koondunud, nad on uhked oma koori saavutuste üle, nad on õnnelikud - see koor on nende elu lahutamatu osa.
Nii Sigrid Põld kui Merle Liblik on Hageri kihelkonna juurtega ja mõlemad plaanivad oma kodu rajada samuti siia. Neid kahte naist seob austus Jumala ning armastus muusika, eriti koorimuusika vastu. Nad on avatud meele ja otsiva loomuga, kes alati valmis katsetama midagi uut, midagi sellist, milles on väljakutse. Mida keerulisem, seda põnevam on protsess, kinnitavad nad ühest suust. Tundub, et nad tegutsevad kõikjal ja jõuavad igale poole. Ise ütlevad, et see, mida nad armastavad ja see, mis on neid rakkesse pannud, on eluviis.
Kahe lapse ema Sigrid Põld on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemias dirigeerimise eriala Ants Sootsi klassis ja Tartu Ülikoolis Eesti ajaloo eriala. Hetkel omandab Tartu Ülikooli magistrikraadi ajaloos. Juhatanud Tallinna Saksa koguduse koori, üle-Eestilist noortekoori Candela Ardora. On EELK Misjonikeskuse peasekretär ja EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse liige, tegutsenud mitmed aastad beebikooli juhendajana.
Ta on tegelenud ja tegeleb ka praegu nootide toimetamisega, tõlkinud raamatuid saksa ja soome keelest, korraldanud suurüritusi (viimati eelmisel aastal A le Coqi staadionil). Veel on Sigrid SA Kirikupäev ja Laulupidu juhatuse liige, töötab väikese koormusega ka Hageri muuseumis.
Merle Liblik on lõpetanud magistriõppe kooridirigeerimise erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
On töötanud dirigeerimise õpetajana G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis, teinud misjoniorganisatsiooni kaudu noorte- ja muusikatööd ning kogudusekooli "Kasvuaja" koolitusi. Alates detsembrist asub ta tööle Eesti Kirikute Nõukogus sekretärassistendi ametikohale. Põhitööle lisaks töötab ka veel Kohila mõisakooli muusikaõpetajana ning beebikooli juhendajana Kaarli koguduse lasteaias.
Millal sündis Lambertus ja miks?
Sigrid: Oli aasta 1993. Leeriaeg. Rekordarv noori inimesi kogunes igal nädalal Hageri kirikusse. Leeris käies ja noorteõhtutel osaledes said meist paljudest sõbrad.
Kuidagi tuli tunne, et tahaksime midagi koos teha ja nii see läks. Tahtsime laulda ja otsustasime, et teeme proovi. Mina võtsin koori oma "kogenud" taktikepi alla. Selleks hetkeks olin juba tervelt aasta õppinud koorijuhtimist Tallinna Muusikakeskkoolis.
Läks nii, et alustasin 15 aastasena - no oli mul alles julgus! Aga meil oli kogu aeg vajadus, soov ja tahe kokku tulla, harjutada, esineda, uuesti harjutada.
Juba 20 aastat on kooriprooviks üks ja seesama aeg - pühapäeval kell 2. See on nädalas mu kõige tihedam tööpäev.
Kes on need inimesed, kellest kammerkoor moodustub? Mis teid koos hoiab?
Lambertuses laulavad väga erineva eriala inimesed, meid mitmeid seovad ka perekondlikud ja sugulussidemed. Enamus meist on mingil viisil seotud Hageri kogudusega.
Mõned on siin käinud juba lapsest saati, mõned liitunud hiljem. Enamus meist aga võtab igal pühapäeval ette teekonna Tallinnast või selle lähiümbrusest Hageri suunas. Lambertus on kasvanud omamoodi sõpruskonnaks, keda hoiab koos suur rõõm ühiselt musitseerida ning oma andeid kodukoguduses kasutada.
Meid hoiab koos ka see, et me ei oska olla ilma kammerkoorita. Koorijuhtidena me hindame seda panust, mida iga laulja laulmisse annab. Armastame oma lauljaid kogu südamest!
Millised on olnud koori kõige suuremad väljakutsed?
Merle: Kui Sigridiga hooajaks plaane teeme, siis tundub algselt, et ei olegi väga hull aasta tulemas, kuid, oota sa ainult! - meie koorikalender suudab ikka proovide, põnevate projektide ja kontsertidega tihedalt täituda.
Vahel võtame seda väljakutsena, kuid suurt rõõmu valmistab eelkõige see, kui kogeme ühist panustamist „hea asja nimel". Eks meil kõigil ole ju lisaks kooris laulmisele ka oma pere, töö, kool ja hobid.
Kammerkoor Lambertuse kõrghetked - millised need on?
Oleme osalenud kirikutevahelises oratooriumikooris Coro Consonante, kellega oleme ette kandnud mitmeid vokaalsümfoonilisi teoseid, osaledes ka mõne teose esmaettekandel.
Ühendkoori ning orkestri koostöös meenub mitmete kontsertide kõrval üks eriline õhtu, mil kandsime esmakordselt ette Mart Siimeri kantaadi "Lapsed vaatavad maailma pääle...". Teos on kirjutatud sündimata laste mälestuseks. Kontserdi sõnum - nii sisu kui muusika - jättis meisse väga sügava jälje.
Põnevad ning ühteliitvad on olnud ka mitmed kontsertreisid, nt Saksamaale, Soome, Taani, Inglismaale, Lätti, Rootsi. Väga meeldejääv oli ka pikk kontsertturnee Saksamaale 2000ndal aastal.
Andsime kokku peaaegu kümme kontserti ja ühel päeval oli neid suisa kolm. Saime laulda väga erinevates kirikutes - mõnes oli imeline akustika, mõnes jälle täis saal ja suured ovatsioonid.
Oleme laulnud nii vanalinnades jalakäijate tsoonis kui botaanikaaias, kus kontserdile kogunes nii palju rahvast, et kõik ei mahtunud kuulama ning paluti tunni pärast korduskontsert teha.
Tundub, et teil on vaimuliku muusika maastikul kanda valgustajate keerukas roll?
Selles mõttes oleme küll pidevalt rakkes, et püüame kooriga ette kanda uut ja värsket vaimulikku muusikat. Selle põhjuseid on mitmeid - samu laule ei „jaksa" ise kaua laulda, samas vajab ka koor pidevalt uusi väljakutseid.
Kui uudisloomingut mõni hooaeg piisavalt ei leia, siis oleme osalenud mõne suurema teose ettekandmisel, mis koori jaoks on igal juhul uus ja huvitav. On kuidagi nii läinud, et lauljad ise ka ootavad uut repertuaari ja hämmastav on see, et meie Hageri kogudus on vägagi kursis, mida me laulame.
20. oktoobril laulsime jumalateenistusel neli laulu, millest kolm laulis meie koor esimest korda ning peale teenistust tuli kuus inimest mulle ütlema, et küll teil olid täna ilusad uued laulud kavas!
Lambertus püüab kindlasti ka edaspidi olla uuendusmeelne ning värskete ja uute laulude nö maaletooja.
Kõige uhkem kontsert, mille olete andnud?
Coro Consonante projektkooriga on meelde jäänud kontsert H. Lepnurme loomingust Estonia kontserdisaalis, kus esitasime tema kantaadi "Lunastus Kristuses".
Pole just igapäevane, et üks väike maakoor satub meie riigi esinduslavale... Oleme selle võimaluse eest väga tänulikud.
Kammerkoor Lambertus on esinenud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise eriala bakalaureuse ja magistri kontserteksamitel.
Meil on suur au olnud oma lõpueksamid EMTAs osaliselt just Lambertuse kammerkooriga sooritada.
Milline lugu on läbi aastate teie lauljate lemmik?
Eks igal hooajal on omad lemmikud ja tihti on nii, et kui võtad kavva mõne uue laulu, siis õhatakse proovis, et oh see on nüüd küll ilusaim laul meie kavas. Alles äsja ütlesid mitmed, et Piret Ripsi laul "Taivaheminek" on super ilus. Kui aga viimase 20nele aastale vaadata, siis väga paljud on välja toonud Leedu helilooja Juozas Naujalise ladinakeelse laulu "In monte Olivetti" (Õlimäel). Ja neid on veel: Knut Nystedti "Laudate", koraaliseade "Tähtede taga" jmt.
Mõni naljaks seik, mis kohe meelde tuleb?
Kontserdil Inglismaal, mis toimus just 1. aprillil, oli vahva märgata külavahel plakatit meie kontserdi kohta, mille allosas oli märkus "ja see ei ole aprilli nali".
Mis on dirigendile kõige raskem?
Klassikalised võiks öelda kutsehaiguslikud probleemid - proovidest puudumine, tenorite vähesus ja uue repertuaari leidmine. Seega, ei midagi uut ega rasket!
Olete andnud välja mitmed helikandjad. Millised ja miks?
Koori 10. aastapäevaks andsime välja oma esimese CD plaadi "Hommikul ja õhtul", millel kõlab eesti kaasaja vaimulik koorimuusika.
Järgmisena 2007 ilmus CD "Jõua jälle jõuluime", kus kõlab eesti vaimulik jõulumuusika. 30. novembril 2013 esitleme oma kolmandat CD plaati "Maa on nii kaunis" - taas jõulumuusikaga, aga seekord mitte ainult Eesti heliloojate looming.
Eesmärk on olnud peamiselt Eesti vaimuliku kooriloomingu säilitamine ja tutvustamine. Oleme tundnud, et see on meie missioon.
Neid plaate on ka välisreisidel hea pakkuda ja nende vastu tuntakse huvi. Oleme nö saadikud ja alati nö hoidnud Eesti lippu kõrgel. Kolmanda CD mõtlesime teha aga veidi teistsuguse. Sellel kõlab Eesti heliloomingu - millest mõni suisa vaid meie koori repertuaaris - kõrval ka teiste maade laule, et rikastada jõuluajal kuulatavat lugude valikut.
Kas midagi jäi veel südamele?
Tahaksime ära mainida ka seda, et oleme osalenud kahel üldlaulupeol ning valmistume kolmandaks. Samuti, et hea meelega ja ALATI kui on võimalik, siis tahame olla valla esindajad või vallale esineda! Sest lisaks Eesti lipule, me tõesti ei ole jätnud iial mainimata, et me tuleme Hageri kihelkonnast, aga Kohila vallast, kus on väga suurepärased võimalused tegutsemiseks!
Õnne, loomist ja laulmist, LAMBERTUS!
