Tiiu-Marika Puštšenko: kes tahab õppida, õpib igal pool
Miks jääb Teie arvates iga aastaga Iisaku gümnaasiumisse aina vähem õpilasi?
Lapsi jääb üldse vähemaks, see on peamine põhjus. Gümnasistide arv väheneb. Osa läheb kutsekoolidesse, osa linna gümnaasiumitesse ja osa jääb siia. See, kes tahab õppida, õpib igal pool. Minu arvates on vallavolikogu praegune otsus gümnaasiumi osaga niikaua jätkata, kuni see võimalik peaks olema, päris mõistlik. Kui klassis on 5-7 õpilast, siis see ei mõju halvasti noore inimese suhtlemisoskusele. Fakt on see, et kui kool külast kaob, sureb küla välja.
Kas olete kursis selle aasta eksamitulemuste tabeliga?
Olen kursis ja ei arva nendest mitte midagi. Me võime tahta ükskõik kui palju, et kõik koolid oleksid võrdsed, aga inimesed on erinevad ja aastakäigud täpselt samamoodi. Ja see, et Iisaku gümnaasiumi koht tõusis 13 koha võrra, ei mõjuta mind kuidagi, sest me teame ju ise, millised on konkreetse lennu potentsiaalsed võimed. Ma ei arva, et neid tabeleid üldse oleks vaja, sest tegelikult nad ei näita selle kooli taset, nad näitavad selle konkreetse lennu tulemusi. Riigieksamite süsteem töötas minu arust täiesti hästi. Ma ei saa aru, miks oli vaja seda lõhkuma hakata.
Mille jaoks on üldse vaja gümnaasiumiharidust?
Kõrgkooli minemiseks või kasvõi korraliku kutsehariduse omandamiseks. Ma ei näe mitte midagi imelikku, kui minnakse peale gümnaasiumi kutsekooli. Kui sul on tugev baas all, siis on sul lihtsam ka edasi minna.
Eelmise õppeaasta 9. klassi lõpuaktusel oli kohal vaid käputäis õpetajaid, kas see ei näita mitte ükskõiksust õpetajate poolt?
Vot see näitab päris kindlasti. Ja heaks ma seda kindlasti ei kiida. See on koht, millest oleme rääkinud ka õpetajatega. Eks see ole iga inimese südametunnistuse asi. Siit võiks tõstatada küsimuse, kas ma tunnen ennast selle kooli õpetajana. Ja eks seda panid tähele õpilased, lapsevanemad ja ka külalised, kes olid lõpuaktusel.
Kuidas on õpilaste suhtumine õpetajatesse muutunud?
Suhtlemine on muutunud palju vabamaks. Paarkümmend aastat tagasi oli piir õpilaseõpetaja vahel rangem. Aga ma arvan, et see ei ole halb. Iseasi on see, kui läheme mingitest viisakuspiiridest üle, aga kui me suudame suhelda nagu inimene inimesega, siis ma ei näe selles probleemi.
Millisena näete gümnaasiumiosa tulevikku?
Ma ei kannaks seda veel päris maha, aga eks siin oleneb see päris palju riigipoliitikast. Minu arust on praegu Iisaku gümnaasium täiesti võimeline töötama gümnaasiumina. Aga kui õpilasi on juba algklassides alla kümne, siis on paratamatu, et varem või hiljem gümnaasiumiosa kaob.
Küsitles Markus Kurs
IG X kl meediaõpilane
