Jõgevamaal toimus üheksa kuuga 49 tööõnnetust
Eelmise aasta samal perioodil registreeriti 66 tööõnnetust, millest raskeid oli 15.
Üheksa kuuga on enim tööõnnetusi registreeritud põllumajanduses - 10 (sh kaks rasket). Järgnevad puidutööstus kuue õnnetusega (neist kaks rasked), mööblitööstus viie õnnetusega (kolm rasket), metallitööstus ning jaekaubandus mõlemad nelja tööõnnetusega. Liikluses juhtus neli tööõnnetust, neist kaks rasket. Liikluses toimus ka ainus Jõgevamaal aset leidnud surmaga lõppenud tööõnnetus.
Põllumajanduses kümme tööõnnetust
Tööinspektor Valentina Soone: „Põhiliselt toimuvad põllumajanduses tööõnnetused loomadega. Tihti põhjustab õnnetuse looma ettearvamatu käitumine. Näiteks jäi töötaja seina ja looma vahele - tagajärjeks raske kehavigastus, käeluumurd". Teise näitena toob Valentina Soone välja tööõnnetuse, mis leidis aset töövahendi hooldustööde käigus. Lukksepp asus töökorda seadma järelkäru. Tegemist oli nõukogudeaegse pikka aega kasutamata seisnud järelkäruga. Käru oli amortiseerunud välimusega, tugevalt roostes ja rehvid tühjad. Töötaja otsustas käru rehvid täis pumbata. Abivahenditena kasutas ta kompressorit ja näpitstange. Töötaja pumpas käru tagumise vasaku rehvi õhku täis. Rehvid oli sisekummiga ja mõlemalt poolt ümbritsetud veljekilpidega. Töötaja hakkas põlvili olles eelnevalt väljavõetud ventiili tagasi keerama. Selle tegevuse juures käis pauk, purunes välimine veljekilp ja töötaja sai sellega löögi vastu paremat jalga. Arstid tuvastasid parema jala raske vigastuse.
Tööõnnetust uurides selgus, et kuigi ettevõttel oli riskianalüüs korraldatud, oli õnnetuse põhjustanud risk hindamata. Seega puudus tegevuskava terviseriskide maandamiseks või vältimiseks. Töötaja tööd lukksepana reguleerib ettevõttes koostatud ja kinnitatud juhend „Ohutusjuhend remondilukksepale", mis aga rehvide töökorda seadmist ei reguleeri. Seega olid ohutud töövõtted töötajale tutvustamata.
Puidutööstuses kuus tööõnnetust
Tööinspektor Valentina Soone sõnul on puidutööstuses üsna tavaline, et saagidelt ning freesidelt võetakse omavoliliselt kaitsekatted, -seadeldised. Samuti ei kasutata puidu etteandmisel abivahendeid. Sellisel viisil töötamine on teadlik ja tahtlik töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutus nõuete rikkumine. Tagajärjeks on alates sõrmelõikevigastusest kuni mõne liikme amputeerimiseni.
Näitena tööõnnetusest puidutööstuses toob Valentina Soone aga juhtumi veebruarikuust. Puidutööline asus tööle liimipressil lamelle liimima. Kuusepuidust lamellide liimimisel võeti pressist välja toorikud 47x120x2100mm, milledest liimitakse vajalikku laiusesse uksetoorik. Töö käigus oli liim valgunud lamellide külgedele ja kolm toorikut olid omavahel kokku kleepunud. Töötajal puudus selge teave, kuidas omavahel kokku kleepunud toorikud eraldama peab. Igapäevaselt oli ta näinud, et kaastööline eraldab toorikud vastu põrandat visates ja kutsus tema appi. Koos tõsteti kokku kleepunud toorikud üles ja visati vastu põrandat, kuid toorikud ei eraldunud üksteisest. Järgmisel hetkel oli kaastööline üksi toorikud üles tõstnud ja viskas vastu põrandat. Puidutööline oli samal ajal alles kummardumas tooriku suunas. Seda täpselt kannatanu ei mäleta, kas kaastöölise poolt visatud toorik tabas otse tema vasakut jalga või põrkus põrandalt jalale. Jalas olid kannatanul lahtised sandaalid. Arst tuvastas töötajal vasaku jala raske vigastus.
Tööandja poolt on koostatud ja kinnitatud „Ohutusjuhend liimpressil töötamisel". Pingitöölisele oli antud juhendit tutvustatud. Juhendi kohaselt peab töötaja tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituste saamiseks. Antud juhul rikkus töötaja juhendi antud punkti. Samas ei sätestanud ohutusjuhend, kuidas toorikud üksteisest eraldama peab. Samuti puudusid tööandja poolsed korralduslikud juhised. Samuti polnud kannatanule väljastatud kaitsejalanõusid. Töövahetuse jooksul raskete puitdetailide tõstmine, transport ja nende paigaldamine toob sageli kaasa ohuolukorra, mis võib töötajate tervist kahjustada. Seega on taoliste tööde puhul kaitsejalanõude kandmine vajalik ja tööandjal lasub kohustus need töötajatele väljastada.
