Rahvakultuuri muusa sai seelikusiilu Mare Taari kleidist
Kultuuri killavooris osalenud olid arvestanud sellega, et iga rahvamaja või muu kultuuritempli inimesed on aegsasti nuku tarvis seelikusiilu valmis teinud ning seavad selle varmalt punapäise inimesesuuruse kaltsunuku undrukut ehtima. Kui oli Mäetaguse kord nimetatud seelikut kirevamaks muuta, lajatas huvikeskuse juhataja Mare Taar endale vastu laupa ja tõdes, et oli seelikusiilu sootuks unustanud.
Et aga olukorrast kuidagi välja tulla, palus ta appi paar rahvatantsurühma Ringiratast tantsijat, et nood mõne publiku hulgas olevalt inimeselt kas siis seeliku servast, kleidi küljest või pluusi varrukast mõne sobiva tüki välja lõikaks. Suured käärid peos, asusid tantsijad siilu jahile. Aga nagu selgus, ei olnud keegi nõus enda rõivast midagi loovutama ja ükski mees ei tahtnud vabatahtlikult ka oma lipsu seeliku tarvis ohverdada.
Killavoori inimesed olid juba käega löömas, et noh, mis siis teha, kui Mäetaguse unustas, siis unustas, kui Mare Taar lahkelt oma kleidi eest lubas terve tükki ära võtta. Nagu hiljem selgus, oligi Marel niimoodi plaanitud - ta oli ilusti tikitud seelikusiilu nii hästi oma kostüümi sisse ära peitnud, et keegi sellest enne arugi ei saanud.
Igal juhul oli Mäetaguse ettevalmistatud seelikusiil väga kena käsitöö ning viis, kuidas selle üleandmine lavastatud oli, tekitas palju ootamatust, nalja ja rõõmu.
Nuku seelik sai ilus ning omapärane, ühtekokku väga idavirulik.
Rahvakultuuri muusa, punapäine nukk, sai endale kolm nime kultuuri killavoori käigus. Tema esimeseks vaderiks oli nuku autor, käsitööõpetaja Inna Tolsa, kes punasest lõngast juustega nukku tehes punapea Meerist laulu ümises ning selle esimese nime nukule kaasa andis. Nime Amanda sai nukk seepärast, et kultuuri killavoor reisis ringi Amanda nimepäeval. Kolmanda nime jaoks pakuti nimevariante igas 22 kultuuripunktis, kus selle ööpäeva jooksul peatuti. Välja pakuti terve trobikond kenasid naisenimesid: nii Juulit kui Juuliat, Krõõta ja Roosit. Kolmas nimi sai nukule loosiga, mis toimus killavoori peatumise viimases punk-tis Avinurmes ja nii sai nuku kolmandaks nimeks Rosalinda.
Kolme uhke nimega ja ilusa seelikuga nukk elab nüüdsest Iisaku muuseumis ja teda võib maskotina mitmesuguste ürituste tarvis välja tuua.
Mäetagusel oli ürituse "24 tundi rahvamajas" raames mitmeid toredaid ettevõtmisi Mäetaguse ja Kiikla rahvamajas ning Pagari seltsimajas.
Erika PraveRahvamaja - rohkem kui lihtsalt sussisahin!
Ettevõtmine "24 tundi rahvamajas" sai Mäetaguse huvikeskuses alguse Kiikla rahvamajas, kus rahvamaja juhataja Ruth Linnardi eestvõttel toimus filmiöö. Huvilised said terve öö filme vaadata, saalis suure ekraani ees madratsil tukastada ja siis ärgates edasi vaadata. Ei puudunud ka popkorn nagu ühes korralikus kinos ikka. Kes parasjagu filmist huvitatud polnud, leidis huvitavat tegevust rahvamaja avarustes seltskonnaga mõnusalt aega veetes. Kui te arvate, et sellel ööl magamisest midagi välja ei tulnud, siis eksite. Mitte et filmid nii igavad oleks olnud, aga Unemati külastas vahelduva eduga mõndagi öölist. Hommikune virgutusvõimlemine tegi virgeks ning siis sai teatepulk edasi antud Pagari seltsimajale, kus saabujaid võttis vastu pannkoogilõhnaline maja. Seltsimaja juhataja Aire Õras ja perenaine Ellen Juuse küpsetasid ja küpsetasid. Sain minagi maitsta ja siinkohal perenaistele suur kiitus! Pannkoogid maasikamoosiga said meeleoluka päeva ilusaks alguseks. Ning juba kutsusid Tiia Juuse ja Tiina Kivil loomingulise tegevuse juurde. Enne seda oli vägagi kasulik Pagari seltsimaja loovusringi ning Tiina Kivili tööde näitust imetleda. Siit sai häid mõtteid, mida ise päeva jooksul võiks valmis meisterdada.
Mäetaguse rahvamaja alustas külaliste etteastega - Alburahva teatri etendusega „Võõras mees majas". Mõnus meeleolu sai loodud ning publik kostitas külalisteatrit suure aplausiga. Sealt edasi oli toimetamist kogu majas küllaga. Kes tuppa ja saalidesse ei mahtunud, see leidis koha meie avarates fuajeedes. Avatud proovitunnid, ka raamatukogus. Näitused 1. ja 2. korrusel. Kultuurilaat missugune! Pista aga nina ukse vahelt sisse ning juba oledki kultuuriruumis sees. Meile teadaolevalt pidi maakonna rahvakultuuri killavoor Mäetagusele jõudma kell 17.30. Selleks ajaks plaanisime maja suure kallistuse. Kallistus läbis tervet maja. Kõik, kes kohal, ühendasid käed ning saatsid käepigistuse naabrilt naabrile. Puhkpilliorkestri mürtsuvate helide saatel saabus majja oodatud killavoor, kaasas rahvakultuuri muusa - nukk, kellele meie valla kultuurirahvas Mäetaguselt oma seelikutriibu kinkis. Seelikutriibu meister oli Kiikla rahvamaja juhataja Ruth Linnard.
Oma seelikutriibu kinkis iga meie maakonna kultuuripunkt, mida killavoor külastas. Külalised kinkisid omakorda majale kultuuritöötaja 10 käsku, mida järgima peame.
Suur tänu meie valla tublidele kollektiividele ja juhendajatele, kes aktiivselt kaasa lõid. Tänu teile oli Mäetaguse vallas tõeliselt suur kultuuripidu täis laulu, tantsu, käsitööd, loovust, pillihääli ja rõõmsaid ise teha tahtvaid inimesi. Palju tänu heale publikule, keda meie valla kultuuriline isetegemine külmaks ei jäta ning kes oma rõõmu meiega jagasid. Kõlavad aplausid on suurim tänu esinejale! Ning sellest ei tundnud puudust vist ükski esineja.
Sada tänulikku sõbrasõna Mäetaguse lasteaiale Tõruke, Mäetaguse Kommunaalile ja Mäetaguse mõisahotellile abi ning toetuse eest.
Tuhat kiidusõna Tagavälja talule ja Vilvele!
Elagu Eestimaa rahvamajad koos suurepäraste isetegevuslaste ja juhendajatega, nende sõprade, austajate ja toetajatega!
Mare Taar, Mäetaguse huvikeskuse juhataja
