„Loodame, et tööstused võtavad aktiivselt kasutusele ka põllumajandusministeeriumi poolt välja töötatud vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul, mis ei sisalda lihamassi,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Järgmise sammuna tuleks senisest tunduvalt enam tähelepanu pöörata lihatoodete valmistamiseks kasutatava tooraine päritolule. Sealiha toodetakse Eestis mõnevõrra üle siseturu vajaduse ja ka veiselihaga suudame 95% ulatuses katta kodumaise tarbimismahu. Vaid kodumaine linnuliha tootmine jääb selgelt siseturu tarbimisele alla. Samas on tekkinud paradoksaalne olukord: kuigi toodame sisemaise vajaduse katmiseks piisavalt sealiha ja ka veiseliha, siis suur osa  sellest eksporditakse väärindamata kujul ja meie enda vorsti- ja lihatooted valmistatakse paljudel juhtudel importtoorainest. Eelnevast johtuvalt vajab ilmselgelt põhjalikumat lahtirääkimist mõiste „Eesti lihatoode“.


„Lihasektoris võiks senisest enam kasutada Eestis ainsana päritolule ja kvaliteedile viitavat Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärki, mis oleks lihatööstustele selgeks võimaluseks tarbijaid teavitada lihatoodetes kasutatava tooraine kodumaisest päritolust ja toote kõrgest kvaliteedist,“ lisas Sõrmus.

Eestis oli liha kogutoodang 2012. aastal 81,3 tuhat tonni, millest 62% moodustas sealiha, 21% linnuliha, 16% veiseliha ning 0,9% lamba- ja kitseliha. Kui liha tootmine on viimase kaheksa aasta jooksul suurenenud, siis liha tarbimine on alates 2009. aastast vähenenud. Nii tarbiti 2008. aastal kokku 101,4 tuhat tonni liha (inimese kohta 75,6 kg aastas), 2012. aastal aga 86,9 tuhat tonni (inimese kohta 67,2 kg). Siiski arvatakse, et pikas perspektiivis liha tarbimine kasvab.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid