Tarbijate võlad said Vao Soojatarbijate Ühistule saatuslikuks. Mis saab edasi?
Kui Väike-Maarja kolhoosi reformi tulemusena erastati kaugkütte-, vee- ja reoveesüsteemid ning Triigi ja Simuna kolhoosid andsid need üle valdadele, siis Vao kolhoosi reformikomisjon otsustas sooja- ja veevarustusega edasi minna ühistulises vormis. Kõik, kes erastasid oma korteri, said kohustuslikus korras kaasa ka tükikese katlamajast, puurkaevust, reoveepuhastist, ja torustikest. Selle vara baasil moodustati Vao Soojatarbijate Ühistu. Sel aastal sai täis juba 20 tegutsemisaastat.
Kevadel aga saatis ühistu juhatus vallale ettepaneku ühistu varad üle võtta teatega, et ühistu lõpetab oma tegevuse.
Ettepaneku tekstist:
Vältimaks sotsiaalset katastroofi , otsustati Vao Soojatarbijate Ühistu osanike üldkoosolekul, 25. aprillil 2013, osanike poolt Vao Soojatarbijate Ühistu tasuta üleandmine Väike-Maarja vallavalitsusele Majanduslike raskuste tõttu ei ole ühistu võimeline tootma ega müüma soojusenergiat, joogivett ning osutama kanalisatsiooniteenust.
Majanduslike raskuste põhipõhjuseks olid pikaaegsed ja suured võlad teenuse tarbijate poolt. Võlasumma ületas kevadel juba 45 000 eurot.
Tulundusühistuseadus võimaldab ühistul oma tegevust lõpetada ilma likvideerimismenetluseta, kui varad antakse üle kohalikule omavalitsusele ühistegevuse jätkamiseks või muudes avalikes huvides kasutamiseks.
Ettepanekut arutati vallavalitsuses ja volikogu majanduskomisjonis ning Vao Soojatarbijate Ühistule tehti kolm ettepanekut:
1. Otsida ühistu ülevõtmiseks eraõiguslikke ettevõtteid või isikuid. Kasutada nende leidmiseks kõiki võimalusi (s.h ajalehereklaam, reklaam valla koduleheküljel jne).
2. Korrigeerida Vao Soojatarbijate Ühistu 2012. majandusaasta aruannet selliselt, et see vastaks reaalsele olukorrale ning raamatupidamine kajastaks tegelikku olukorda õigesti ja õiglaselt (s.h ostjatelt laekumata arvete inventuur ning sellest tulenevalt omakapitali kajastamine.
3. Juhul, kui eraomanikke ei suudeta leida, on Väike-Maarja vallavalitsus nõus kaaluma võimalusi ühistu ülevõtmiseks, kuid alles siis, kui ollakse veendunud, et ühistu ülevõtmisest huvitatud eraõiguslikke ettevõtteid või isikuid ei ole. Läbirääkimiste jätkamise eelduseks on Vao Soojatarbijate Ühistu ja korteripõhiste teenuse tarbijate vaheliste lepingute lõpetamine ja lepingute sõlmimine kinnistupõhiselt.
Augustikuuks oli selge, et erainvestorid ei olnud ühistu omandamisest huvitatud. Septembriks oli ühistu oma eelmise aasta aruannet korrigeerinud, lõpetanud korteripõhised ning sõlminud uued, kinnistupõhised lepingud.
Septembrikuu volikogu istungil võeti vastu otsus Vao Soojatarbijate Ühistu varad üle võtta.
31. oktoobril võeti varad ka reaalselt üle. Vallavalitsus andis vee- ja reoveesüsteemid omakorda üle 100%-liselt vallale kuuluvale OÜ-le Pandivere Vesi.
Vald on sõlminud tarbijatega soojavarustuslepingud (v.a üks kortermaja) ning OÜ Pandivere Vesi vee- ja kanalisatsiooniteenuse lepingud.
Mis saab edasi?
Seoses ülevõtmisega on eraldatud soojatootmine ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajavad rekonstrueerimist mitmed vee- ja reoveetrassid ning reoveepuhasti. OÜ Pandivere Vesi juhatus on otsustanud esimese rahataotluse esitada juba Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2014. a kevadvooru. Praegu on hinnad Vaos üle 40% madalamad kui mujal OÜ Pandivere Vesi teeniduspiirkondades. Selle tulemusena ei ole võimalik jätkusuutlikult majandada ning puhta vee- ja reovee hind peab tõusma. Isegi projektide kaasabil tehtavate investeeringute kasutamisel tuleb tasuda omaosaluse eest.
Soojatootmisel tuleb lähitulevikus analüüsida soojatarbimise mahtu, arvete laekumist ja tootmisel tehtavaid vajalikke kulutusi ning hinnata ka investeeringute vajadust. Vao piirkonnas kogutavad soojateenuse tulud peavad tagama selle, et meie omavalitsuse teised piirkonnad ei peaks kaugküttele Vao külas peale maksma. Milliseks see hind kujuneb, oleneb olulisel määral sellest, kuidas suudavad kortermajad oma omandit korrastada. Loomulikult on soojahind kõrgem, kui keldrites on suur soojakadu või osa korteriomanikke ei soovigi korterit kütta. Pikemas perspektiivis on soojatootmise jätkumine Vao külas täna ikkagi suurel määral tarbijate enda teha. Väike-Maarja vald saab rakendada enda kogemusi ja oskuseid, kui leidub tarbijaid.
