FOTO: Foto: Andres Putting
Murdsime vilistlaskogus parajasti pead, mida gümnaasiumile juubeliks kinkida, kui kooli raamatukogu juhataja Karin Kiik teada andis, et rõõmu teeks raamatuvaru kasvatamine. Nii see mõte arenes, järgnes teavitustöö ning kooli raamatukogudesse lisandus aastapäeval 119 uut raamatut ja see arv jätkab kasvamist.
Sooja tunde tekitas kokkutulekuõhtul fuajees üles seatud ajutine raamaturiiul, mis järgemööda kingitud raamatutega täitus.
Tänaseks on uus lugemisvara kooli raamatukogudes uudistamiseks ja laenutamiseks. Osade raamatute järele olid õpilased juba enne pidustusi ootejärjekorras. Sügis jätkus Väike-Maarja gümnaasiumis raamatulembeselt, sest nii Eestis kui siinses koolis peeti juba kahekümnendat korda ettelugemise päeva.
Eestis on ettelugemise päevaks 20. oktoober, mis tänavu langes nädalavahetusele, mujalgi maailmas peetakse seda, kuid erinevatel aegadel. Nagu kõigil varasematelgi aastatel, kutsus Väike-Maarja gümnaasiumi raamatukogu juhataja Karin Kiik üles teistele ette lugema - noori vanadele, vanu noortele.
Kui koolis on traditsiooniliselt ettelugejateks olnud kaasõpilased, siis sel aastal ja seoses äsja peetud juubeliga tegi ta ettepaneku vilistlastele. Nii lugesidki esimese õppeveerandi viimasel koolipäeval, 18. oktoobril vilistlased Maime Part, Kaisa Lindret, Sirje Orro, Kaiti Kannel, Inge Lehtlaan, Heili Nõgene, Luule Klaats, Heli Vettik, Aivar Liivalaid, Aare Treial, Andrus Albi õpilastele klassikat ja oma isiklikke lemmikuid. Vilistlastest ettelugejad olid rõõmsalt elevil - kes ei raatsinud lugemist lõpetada, kes pakkus end ka teinekordki noortele ette lugema. Õpilased tõestasid oma kuulamisoskust ja kaasamõtlemist küsimustega nii autorite kui raamatute sisu kohta.
Ettelugemispäeva nimetatakse austusavalduseks asendamatule sõbrale - raamatule. Ettelugemine on hea nii hingele kui vaimule, annab võimaluse koos mõelda ja loob ühtekuuluvustunnet.
Lapsele ettelugemist peetakse oluliseks juba imikueast alates, see rahustab väikest last ja seob omavahel pereliikmeid, kui ette loetakse lapsele, kallimale või kehva nägemisega vanavanemale.
Minu enda valitud Tõnu Õnnepalu „Mandalas" lõppes viimane etteloetud lõik mõttega, et raamaturiiul muudab ruumi valgemaks. Ja raamatute abil saame valgustada oma vaimu.