Hillar Kasu: Simuna spordihoone suurim soov on välikorvpalliväljaku rajamine
1. Oled Simuna spordieluga seotud varsti juba ligi 40 aastat. Millistes oludes siin algul harjutati ja kaua tuli uut spordihoonet oodata?
Olen olnud sporditööga seotud alates 1977 aastast, kui mind määrati Simuna sovhoosi spordimetoodikuks.
Spordisaali siis polnud, olid kohad, kus sai mängida lauatennist, koroonat, lauamänge, korvpalli ja võrkpalli. Käisime mängimas Väike-Maarja kutsekooli saalis, Roela kooli saalis ja Triigi spordihoones. Simuna spordihoonet tuli oodata 21 aastat.
2. Kui spordihoone valmis sai, siis muutusid Simunas sportimistingimused ümbruskonnaga võrreldes väga heaks. Kas oli ka kohe märgata üldise huvi suurenemist sportimise vastu? Või võttis spordihoone omaksvõtmine aega?
Kui 1998. aastal Simuna spordihoone valmis sai, oli see suur sündmus kogu Lääne-Virumaa sporditegevusele. Huvi oli suur ja soovijaid, kes tahtsid hakata siin sportimas käima, oli palju. Eriti tähtis oli see aga koolile ja kohalikele spordihuvilistele.
3. Kas uue spordihoone kasutamise vastu tunti huvi mujaltki?
Naabervallad tundsid suurt huvi. Väike-Maarja, Laekvere, Rakke ja Torma valla sportlased olid esimesed soovijad, kes tahtsid hakata ja hakkasidki siin treenimas käima.
4. Kuidas mõjutas uus spordihoone õpilaste spordilembelisust?
Simuna koolis oli sport juba varemgi suhteliselt tugeval tasemel. Spordihoone valmimine parandas oluliselt sportimistingimusi ja suurendas veelgi õpilaste huvi sportimise vastu. Tulemused erinevatelt võistlustelt näitasid ja kinnitasid seda. Ja spordihuvi pole meie õpilastes raugenud tänaseni.
5. Kes moodustasid algul spordihoone põhilise kasutajaskonna? Ja kuidas kasutajaskond on selle 15 aasta jooksul muutunud?
Algul oli kaugemalt kasutajaid päris palju. Aja jooksul on väga palju tänapäevaseid spordisaale ja muid sportimisvõimalusi erinevatesse kohtadesse juurde tekkinud ning nüüd on peamised kasutajad Simuna kooli õpilased ja siitkandi spordihuvilised.
6. Mis on aastate jooksul tegevuse olulisema sisu moodustanud? Milliseid tegevusi ja spordialasid eelistatakse?
Põhispordialaks on olnud kogu need aastad korvpall. Aga mängime ka võrkpalli, tennist, lauatennist. Kasutada on olnud ka jõusaal.
7. Kas õpilaste ja täiskasvanute spordihuvi on sarnane või on märgata ka erinevusi?
On küll sarnane. Eks sportimisharjumused tulevad juba koolist kaasa ja valdavalt nende aladega jätkatakse edaspidigi.
8. Milliseks hindad Simuna spordihoone hetkeseisu?
Hetkeseis on hea. Viimastel aastatel on õnnestunud nii Simuna spordiklubi kui valla kaudu mitmete projektidega spordihoone olukorda nii ehituslikult kui sportimisvahendite poolest tublisti parandada. Praegu on suurimaks sooviks ühe korraliku välikorvpalliväljaku rajamine.
9. Kas spordilaagrite korraldamine täiendab või pigem häirib kohaliku spordielu kulgu?
Spordilaagreid oleme korraldanud juba 1998. aastast alates. Seda põhiliselt suvisel ajal. Laagrilisi on siin käinud oma maakonnast, Tallinnast- Tartust ja Venemaaltki. Suviti laagrid kohalikku spordielu eriti ei häiri, sest suvi pakub palju muid tegevusvõimalusi ning spordisaalis suurt ei käida.
10. Millisena näed spordihoone tulevikuväljavaateid?
Spordihoone on meie piirkonnale väga oluline. Seda nii kooli kui täiskasvanud spordirahva seisukohalt. Ja küllap suudab see veel pikalt paikkonna sportlikku vaimu virgena hoida.
