13-15 aastaste noorte käest leiti lisaks e-sigaret, raadiosaatjad ning paugutite valmistamiseks mõeldud materjal. Varem pole politsei laseriga sihtimise kohta avaldusi saanud, kuigi kohalikud elanikud olid probleemist teadlikud.

Ohtlik tegevus

Teated laseriga pimestamisest on üldjuhul haruldased, kuid kambakesi aega veetvate alaealiste poolt korda saadetud pahateod mitte. "Praegu ei ole veel otsustatud edasine tegevus nende noortega, aga kindlasti kaasab politsei lahendusse vanemad, kooli ja kohalikud sotsiaaltöötajad, kas siis otse või alaealiste komisjoni kaudu," lausub politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Andres Sang.

Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane sõnul on selge see, et laseriga sõidukeid sihtida ei tohi. "Tegemist on üsna ereda valgusega ja kui valguskiir sõidukijuhile silma satub, siis päris kindlasti see pimestab või paremal juhul häirib tugevalt," kinnitab Vane, kes soovitab ohtlikust tegevusest politseid viivitamatult teavitada.

Laser kui abivahend

Enamlevinud punase laser-"pointeri" võimsus on üllatavalt väike, üldjuhul kuni üks millivatt.

Sellest hoolimata on ka nõrga kiire silma suunamine ohtlik, kuna valgus on koondunud väga väikesele punktile ning lühike kokkupuude võib põhjustada silmale püsivat kahju. Öötaevasse ilmunud rohelise kiire pärast ei peaks aga kohe telefoni haarama, kuna tegemist ei pruugi olla millegi pahatahtlikuga.

Harrastusastronoom Martin Välliku sõnul kasutatakse laserkiirt pika kaardikepina, millega saab hulgale inimestele näidata, kus mingi taevakeha asetseb. "Astronoomias tegutsevad inimesed on teadlikud, milliseid võimalikke ohte üks laser võib endast kujutada ning neist räägitakse ka kuulajatele, sest ohutusalane teavitamine on iga vastutustundliku harrastus- ja haridustegevuse juures oluline," kinnitab ta.

Siiski pole Teleskoop.eu e-poe omaniku sõnul taevakehadele osutamiseks üldjuhul vaja võimsamat kui 5mW laserit.

"Eestis müüvad rohelisi lasereid valdavalt eraisikud. Kontrollitud kvaliteediga lasereid liigub vähesel määral astronoomiaga tegelevates ringkondades, kuid laialdaselt neid ei reklaamita," selgitab Vällik ning avaldab lootust, et rumalate vahejuhtumite tõttu ei keelustata Eestis väärt töövahendi kasutamist.

_______________________________________________
Laserite kasutamine

Vastavalt võimsusele jagatakse laserid erinevatesse ohutusklassidesse.
1. klassi laserid on üldjuhul ohutud ning neid kasutatakse näiteks CD-mängijates.
2. klassi seadmed on näiteks laserpointerid, mida ei loeta ohtlikeks, kuna inimene jõuab enne kahjustust silma sulgeda.
Alates 3. klassist ei saa laserit pidada enam ohutuks. Näiteks 5-500mW laseri puhul võib tekkida silmakahjustus ühe sajandiksekundi jooksul.
Ameerika Ühendriikides on laserkiire suunamine lennukite pihta saanud sedavõrd mastaapseks, et möödunud aastal jõustus seadus, mille kohaselt karistatakse kurjategijat pilootide pimestamise eest kas viieaastase vangistuse või kuni 250 000 dollarini küündiva rahatrahviga.