Valga Gümnaasium esimest aastat ühe katuse all: Õpilased avaldavad arvamust

Sellest õppeaastast alustasid Valga linna kõik kümnendad klassid õppetööd ühe katuse all - Valga Gümnaasiumis.

Kümnendatesse klassidesse on nüüd kokku saanud kõigi Valga linna ja ümberkaudsete koolide õpilased, kes kevadel lõpetasid põhikooliastme ning soovisid jätkata õpinguid nn puhtas gümnaasiumis. Kooliaasta esimene veerand on möödunud, peagi on kätte jõudmas jõulud ja Valga Linna Leht käis uurimas, kuidas kümnendate klasside õpilastel on siiani läinud.

Uus olukord - millised tunded valdasid suvel ja millised nüüd? Kuidas on suhted klassikaaslaste ja õpetajatega?

Viktooria Filippova: Uude kooli minek on alati veidi kõhedust tekitav, aga seda enam oli toredaks üllatuseks nii kaasõpilaste kui ka õpetajate poolt väga soe vastuvõtt. Tegelikult ei olnud kooli vahetamise mõte mulle ja sõbrannale (Karolina Kirku) uus, arutasime juba seitsmendas klassis Valga Gümnaasiumisse mineku võimalusi, sest eesti keeles õppimine meile raskusi ei valmista. Oleme ju õppinud Valga Vene Gümnaasiumi keelekümblusklassis, kuid raskusi võib tekkida neis ainetes, mida varem õppisime vene keeles, näiteks keemia oma terminitega.

Nadežda Parmenenkova: Olen lõpetanud vene gümnaasiumis põhikooli vene õppekeelega klassis ja seetõttu on mul raske. Meie klassikaaslased oskavad hästi eesti ja vene keelt - neilt ja õpetajatelt saab abi.

Ott Saar: Minu arvates on Valgas tore, saab suhelda erinevates keeltes, tahan õppida vene keelt, praegu on hea võimalus praktiseerida seda oma klassikaaslastega.

Kristina Ivanova: Mulle meeldis vene gümnaasium ja vene keel. Ma olen sündinud Venemaal ja mul oli veidi kahju, et ei saanud õpinguid jätkata emakeeles. Kartsime uusi klassikaaslasi, ei teadnud, kuidas nad meid vastu võtavad, aga tegelikult on kõik hästi. Mul on väga raske, keeleoskus ei ole veel sellel tasemel, et julgeksin ja oskaksin alati oma mõtteid arusaadavalt edasi anda, võib-olla kahtlen endas rohkem kui peaks. Õnneks on head õpetajad, kes on nõus aitama ja selgitama, kuid pean hakkama saama ja kindlasti saangi, vajan vaid aega. Mul on hea meel, et Valga Gümnaasiumis on võimalik õppida 40% õppeainetest vene keeles. Meid on neli, kes õpib 40%:60% õppekava järgi. Olen aru saanud, et keelekümblusklassist tulnutel on palju lihtsam ja seetõttu nad saavadki kõiki aineid eesti keeles.

Johanna Ardel: Meil on väga ühtne klass ja vastastikuse abistamisega on vene õppekeelega õpilastel läinud eesti keele oskus paremaks. Tegelikult saab eestikeelse aineõppe abil hea keeleoskuse. Teisi aidates saab ka oma teadmisi kinnistada.

Karolina Kirku: Kui võrrelda keelekümbluse ja vene õppekeelega klassist tulnuid, siis on vaieldamatult lihtsam neil, kes õppisid keelekümblusklassis. Tähtis on ka suhtumine, raske on „alla neelata" seda, kui sa ei ole enam ainult viieline õpilane.

Viktoria Štšerbinina: Ka mina kartsin kõige rohkem seltskonda sulandumise pärast, aga mul läheb praegu väga hästi ja ma olen väga rahul. Siin saan ma ka hea keeleoskuse - tahan õppida arstiks ja selleks on vajalik nii eesti kui ka inglise keele oskus.

Konstantin Lon: Kui vene gümnaasiumis oleks avatud kümnes klass, siis oleksin seal oma harjumuspärases keskkonnas jätkanud, aga minul siin koolis mingeid probleeme ei ole. Kui klassikaaslastega suhtlemisel jääb eesti keele oskusest (sõnavarast) väheseks, siis räägime inglise keeles. Õppeaasta algul kartsime, et klassikaaslased naeravad meid keeleoskuse pärast välja, kuid midagi sellist ei juhtunud.

Kirils Dobrovolskis: Ka minul oli algus raskem, praegu juba lihtsam. Tundides saan kõigest aru, kahjuks jääb vastamisel pisut sõnavarast puudu.

Maksim Mihhalkevitš: Minu vanemate arvates on Eestimaal elades vaja osata eesti keelt ja seetõttu pani ema mind keelekümblusklassi. Ta arvas, et siis on hiljem lihtsam edasi õppida - nii ongi.

Kadi Kuld: Puhtasse gümnaasiumisse õppima asumine on meile kõigile uus kogemus, igaüks on oma koolist kaasa võtnud mingid toredad traditsioonid. Minule meeldib näiteks väga sünnipäevade tähistamine klassis ühislaulmisega - endises koolis sellist tava ei olnud.

Õpilaste arvates võiks koolis korraldada erinevaid üritusi ja seminare, kus on võimalusi rohkem oma mõtete väljaütlemiseks ja tutvuda nii paralleelklasside kui ka teiste koolikaaslastega. Ühised ettevõtmised liidavad ja tekitavad oma kooli tunde. Paremate tulemuste saamiseks võiks ühe päeva jooksul olla vähem erinevaid tunde, et oleks aega õppeainesse süveneda.
__________________________________________________________

Kommentaar

Tänapäeva noor inimene on kiire kohaneja ning mõistab, et oma eesmärkide saavutamiseks peab uuendustega kaasa minema. Kõik algab suhtumisest - iseendasse, teistesse, ümbritsevasse keskkonda, oma tulevikku. Meile õppima tulnud noored on väga head suhtlejad, sõbralikud ja avatud. Meil õpib lapsi erinevatest rahvustest, aga kui eestlased kipuvad olema pigem tagasihoidlikud ja kinnised, siis vene noored vaatavad tunnis siiralt silma ning avaldavad julgesti arvamust. Nende emotsionaalne jutuajamine on juba kaugelt kuulda ning koolimaja muutub nende saabudes elavamaks. Mul on hea meel, et olen tutvunud säravate ja tugevate isiksustega, kellel on praegu koolis keerulisem ja pingelisem, kuid ma toetan igati nende otsust õppida eesti keeles. Olen kindel, et see teeb neid tugevamaks ning nad jõuavad endale seatud eesmärkideni.

Varje Schmidt, VG eesti keele õpetaja, 10. a klassijuhataja