Kersti Kurvits: maakonnatasandil uuriv ajakirjandus oleks väga vajalik
"Nõustades arenduskeskuses kodanikuühendusi, olen sageli jõudnud küsimuseni - kas Teie ühendusest ja selle tegemistest teavad ka kogukonnaliikmed, küla- või linnaelanikud, kohalikud omavalitsused või maakonna avalikkus laiemalt. Paljudel juhtudel peab siis ühing tõdema, et jah, meie oma seltsiliikmed küll teavad, miks me koos käime ja mida me teeme, aga laiemale avalikkusele pole me küll mingit infot jaganud. Ühendused ei teadvusta sageli enese reklaamimise ja tutvustamise vajadust ning selle kaugemat mõju ühingu tegevustele. Seetõttu ei ole laiem avalikkus nende tegevustest teadlik, ei teata, millega ühendused tegutsevad ei oma valla/linna piires ega ka maakonna tasandil. See raskendab ühenduste koostööd, palju on tegevuste dubleerimist ja sarnaseid sündmusi, mis sageli toimuvad ka samal ajal - seda kõike saab parema infovahetusega parandada.
Meediateemat valima suunas ka praegu väga aktiivne sotsiaalmeedia kasutamine. Soovisime praktiliste kogemuste abil tuua näiteid ühenduste poolt kasutatavate sotsiaalmeedia kanalite võimalustest kogukonnasisese info jagamiseks."
Kuivõrd selgusid konverentsil kodanikeühenduste ootused meediale ja vastupidi?
"Konverentsil said vastastikused ootused kindlasti välja öeldud - näiteks see, et maakonna ajalehelt oodatakse rohkem arvamusartikleid ja teemade sügavamat analüüsi. Maakonnatasandil uuriv ajakirjandus oleks konverentsil osalejate arvates väga oodatud, kohalike „teravate" ja aktuaalsete teemade kajastamine ja kodanikuühiskonna arvamuse toomine ajalehe veergudele rõõmustaks mitte ainult kodanikuühendusi, vaid kõiki Jõgevamaa elanikke."
Kuidas võiks üldse praegustes oludes hinnata meedia ja kodanikuühenduste vastastikust huvi Jõgevamaal ja kes keda tavaliselt enne üles otsib?
"Usun, et vastastikune huvi on olemas. Huvi suurus ja suhete aktiivsus sõltub aga kindlasti konkreetsest ühendusest, nende tegevuste olulisusest ja väikeses maakonnas ka kindlasti isikutest ja isiklikest suhetest. Kodanikuühendused ootavad ajakirjanikelt senisest rohkem nendepoolset huvi, samas ei saa ka ühendused kurta, et nende poolt pakutud info Vooremaasse ei jõuaks."
Kuivõrd võib öelda, et kui kodanikuühendus mõne hea uudisega ajakirjandusse jõuab, ergutab positiivne kajastus ka midagi uut ja asjalikku ette võtma?
"Kindlasti on kajastamine maakonna ajalehtedes hea reklaam ühendusele. Kas selle tulemusena just ühendus uusi projekte kirjutab või uusi tegevusi ette võtab, ei oska öelda, aga kindlasti loob positiivne meediakajastus ja tuntus võimalusi - avalikkusele tuntud ühendusel on kergem saada sponsoreid ja toetajaid, leida koostööpartnereid ja oma sündmustele osalejaid."
Ettekandega esines ka ajalehe Peipsirannik väljaandja ja peatoimetaja Fjodor Maspanov. Milles seisneb selle ajalehe fenomen ?
"10-aastase tegutsemise eelduseks on kindlasti toimetaja suur isiklik panus ja entusiasm Peipsi järve äärsetele elanikele kohalikke uudiseid vahendada. Teine kindel edutegur on see, et leht on kahes keeles - eesti ja vene keeles. Peipsi ääres on päris palju venekeelset elanikkonda, kellele Peipsirannik on ainus võimalus lugeda kohalikke uudiseid oma emakeeles."
Kas üldjoontes kuulub kodanikeühenduste eelistus oma tegemiste kajastamisel praegu trüki- või veebiajakirjanusele ?
"Kindlasti on eelistatud veebiajakirjandus - see on kiire, odav või hoopis tasuta, kergesti kättesaadav nii ühenduse liikmetele kui ka avalikkusele."
Kui aktiivsed on Jõgevamaa Kodanikeühendused oma tegevuse tutvustamisel kodulehtedel või facebookis?
"Ühendustes tegutsevate aktiivsete inimesi arv on sageli üsna piiratud ja inimesed on hõivatud oma igapäevaeluga, aga kodulehele või facebooki uudiste kirjutamine nõuab aega ja sellega tuleb järjepidevalt ning spetsiaalselt tegeleda. Seega on arusaadav, et pidevalt uueneva infoga kodulehti või facebooki lehti on maakonna kodanikuühendustel siiski vähe, aga häid näiteid on ikka ka olemas."
Kas Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsi "MTÜ ka Meedia" vastu on huvi tuntud ka teistes Eestimaa maakondades ?
"Mulle teadaolevalt sellist huvi üles näidatud pole. Teised maakondlikud arenduskeskused tunnevad küll huvi, mis teemadel konverentse mujal korraldatakse ja käsitletavate teemade ning esinejate osas suhtleme ja jagame ka kogemusi."
_____________________________________________________________________________
Kodanikuühenduste konverentsi korraldasid Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Jõgevamaa Kodukandi Ühendus ja Jõgevamaa Koostöökoda.
Konverentsi läbiviimist rahastasid Kodanikuühiskonna Sihtkapital, LEADER programm, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Jõgeva Maavalitsus.
