Sarnaselt Eesti iseseisvumise järgse ajaga tuleb tegeleda demokraatliku ja kaasaegse riigivalitsemise põhimõtete ellurakendamisega. Sealsete omavalitsuste üheks suurimaks väljakutseks on keskkonnaprobleemide lahendamine: ehitustegevuse ohjeldamine, korralik jäätmekäitus ning veemajandus.

Kosovot aitavad nende püüdlustes paljud rahvusvahelised doonorid, kuid teinekord jäävad nende poolt jagatud õpetused väga teoreetiliseks ja raskesti rakendatavateks. Seepärast soovibki Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Kosovo omavalitsustele näidata, kuidas Harjumaal on nendega sarnaseid probleeme lahendatud. Ainult tutvustamisega ei piirduta, koos sealsete omavalitsusjuhtidega üritatakse leida võimalusi ka meie kogemuste reaalseks rakendamiseks.

Saue valla rolliks projektis on tutvustada Pääsküla jõe puhastamise ning Ääsmäe biopuhasti projekte. Saue vallast osaleb projektis vallavanem Andres Laisk, kelle ülesandeks on jagada kogemusi keskkonnaprojektide praktilise rakendatavuse vaatenurgast.

Andres Laisk selgitas, et igasugune teadmiste ja kogemuste edasi andmine on alati võimaluseks ka ise oma seniseid tegemisi ja praktikaid kriitiliselt hinnata ja analüüsida. „Samuti peame teadvustama, et Eesti ei jää igavesti saajaks pooleks Euroopa Liidus ning sellistes projektides koostöö tegemine on strateegiliselt oluline omavalitsuse suutlikkuse tõstmiseks," täiendas vallavanem. Projekti ellukutsuja ja ekspert on Saue valla arendusnõunik Kadri Tillemann, kellel on Kosovo omavalitsustega juba varajasem koostöökogemus olemas.

Projekt käivitub 2014. aastal, koostööpartneriteks on ÜRO Elupaigaagentuuri (UN-Habitat) Kosovo harukontor ning Schöttli Keskkonnatehnika AS. Kavas on Kosovo omavalitsuste ja partneri õppevisiit Eestisse, mille raames külastatakse ka Saue valda. Siit saadud kogemuste edasise rakendamise hõlbustamiseks nõustavad Eesti eksperdid Kosovo omavalitsusi kohapeal.

Kuna üks põletavamaid keskkonnaprobleeme Kosovos on seotud reoveekäitlusega, siis pööratakse just sellele valdkonnale projekti käigus palju tähelepanu - kaasatud on üks selle valdkonna tippspetsialiste Indrek Salis Schöttlist ning ühes omavalitsuses koostatakse ka just nende vajadustele kohandatud biopuhasti projektdokumentatsioon.

Projekti rahastab Välimisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest, projekti kogueelarve on ligi 62 000 eurot.