Orissaare muusikakool taas kooli katuse alla?
Kui õpilaste arvu võtta muusikakooli edukuse näitajaks, siis on muusikakool hetkel väga edukas. Erinevate õppevormide õpilasi on praegu muusikakoolis kokku 71 õpilast.
Viimaste aastate õpilaste arv:
2011 sügisel - 46 õpilast
2012 sügisel - 68 õpilast
2013 sügisel -- 71 õpilast
Kasv on olnud suur ja kiire tänu sellele, et muusikakool on teinud palju tööd erinevate pillide tutvustamiseks piirkonnas ja osalenud aktiivselt sündmustel, kus on potentsiaalsed uued õpilased.
Kas lagi on käes?
Kasv on olnud suur ja kiire ning kasvada võiks veelgi, aga arengule on lagi ette tulnud. Teatud ressursid on lõppemas, mis võimaldaksid kohe raginal edasi areneda. Esimene neist on praeguste õpetajate ajaline ressurss. Olemasolevate õpetajate soovitud koormused on täis ja neile õpetajatele, kes sooviksidki rohkem tööd teha, ei saa üle täiskoormuse pakkuda. Sellel sügisel õppeaasta alguses ei toimunud muusikakooli vastuvõttu, sest õpetajatel pole enam vabu tunde pakkuda. Õpilasi oleks veelgi, aga õpetajaid ei ole piisavalt.
Siit võiks edasi arutada, et kui tänased õpetajad rohkem tunde anda ei soovi või ei saa, siis võiks ju rohkem õpetajaid tööl olla. Avame muusikakoolis mõned uued erialad või võtame olemasolevatele populaarsetele erialadele õpetajaid juurde. Muidugi oleks tore seda teha, aga siin tuleb teine, ressursi piirang ette. Tundub, et piirkonna omavalitsused ei ole valmis nii palju vahendeid muusikakooli alla panema.
Seda ei saa omavalitsustele väga pahaks panna, sest kui vaadata piirkonna valdade eelarveid, siis suuri rahalaevu ei paista kuskil olevat. Kõigil kulub enamus eelarvest lihtsalt tänaseks eksisteerimiseks ja kulud kasvavad hoogsamalt kui tulud ning suuremaid jooksvaid kulusid ükski omavalitsus endale juurde ei igatse. Hetkel on nii, et vabad kohad tekivad siis, kui keegi lõpetab muusikakooli või jätab õpingud pooleli. Tavaõppe kohtadele saab sõel olema tõenäoliselt tihedam kui varem, sest kohti on vähem kui soovijaid. Nendelt, kes täna muusikakoolis õpivad, oodatakse töökust, sest ukse taga on varsti palju uusi soovijaid.
Õpilased ja pillid
Arengukavas, mis on koostatud neli aastat tagasi, on sõnastatud neli suuremat muusikakooli probleemi: vähe õpilasi, vanad pillid, väikesed palgad ja puuduvad oma ruumid. Õpilasi on nüüd piisavalt ja tuleks veelgi juurde. Pille ja klasside varustust on ka jõudumööda erinevate projektidega uuendatud. Isegi esimese klassi õpilased on saanud uusi ja kvaliteetseid pille. Järgmised suured väljakutsed on õpetajate palgad ja muusikakooli ruumid.
Muusikakooli õpetajate palgad
Õpetajate palkade suurendamise jaoks mul hetkel ideid ei ole peale pangaröövi. Ma leian, et kõrgharidusega eriala spetsialisti jaoks, keda mõne eriala peal on kogu Saaremaa peale üldse kokku üks või kaks, on täiskoormusega töö eest arvele laekuv 440 eurot naljanumber. See on täna Orissaare Muusikakoolis täiskoormusega töötava õpetaja netopalk. Riik peab hakkama ühel hetkel toetama muusikakoole, sest maakohtade väiksed omavalitsused ei saa sellega ise hakkama ja kogemustega kõrgharidusega spetsialistid hakkavad maakohtadest jalgadega hääletama ja uusi sama häid tegijaid selle raha eest siia enam ei leia. Kui üldse kedagi leiab.
Muusikakooli ruumid
Ruumide jaoks on ideid. Muusikakool kasutab täna oma töös kaheksat klassi, aga probleem on selles, et need asuvad kolmes erinevas hoones. Kolm nendest asuvad muusikakooli enda majas, mis asub Orissaares, Kaluri tänaval, neli klassiruumi on Orissaare lasteaias ja üks klass on Orissaare gümnaasiumi hosteli keldris merendusklassis, mis seisaks muidu kasutamata. Kui kool ja lasteaed soovivad neid ruume ise kasutama hakata, siis on muusikakool kohe suures klasside kriisis. Samuti toob erinevate hoonete vahel hajutatud klasside paigutus kaasa selle, et erinevad erialad ei saa sama tehnikat jagada, aga samas pole majanduslikult mõistlik kogu tehnikat igasse majja dubleerida. Näiteks piisaks muusikakooli peale ühest suuremast printer-koopiamasinast kui ruumid asuksid ühes hoones. Samuti ei ole mõtet igasse majja helitehnikat eraldi hankida, kuigi seda läheks vaja mitme erineva eriala klassitöös. Millisesse majja hankida näiteks muusikakooli telefon kui on kolm erinevat maja ja keda siis sellelt telefonilt kätte saaks?
Koolis on õpilaste arv kahanenud kunagise arvuga võrreldes enam kui poole võrra. Kui koostöös kooliga ajusid rünnata, siis ma usun, et on võimalik leida selline lahendus, et muusikakool mahuks ka kooli katuse alla. Kunagi alustas muusikakool oma tegevust kooli ruumides ja tundub, et ajalugu on spiraalina samasse punkti tagasi jõudmas.
Mis on selle idee plussid?
● Omavalitsuse jaoks ei tõuse selle kolimisega jooksvad ruumide kulud. Samad klassiruumid on ka praegu soojad ja elektriga varustatud.
● Aktiivsetel õpilastel oleks kergem päevaplaani teha. Paljud muusikakooli õpilased käivad spordihoones trennides või koolis muudes ringides ning neil oleks lihtsam ringidesse jõuda. Ei peaks läbi õue higise peaga trennist muusikakooli jooksma.
● Ühine tunniplaan kooli ja spordihoonega. Kui liikumine ühest asutusest teise ei võta palju aega, siis oleks võimalik koostada ühine tunniplaan.
● Lisaväärtus Orissaare Gümnaasiumi mainele. Orissaare Gümnaasium saab muusikakooli reklaamida kui oma tugevat huvihariduse külge, mis toimub kooli ruumides. Bändid, orkestrid, solistid.
● Kergem oleks korraldada ühiseid projekte gümnaasiumiga, sest tehnika ja inimesed oleksid samas hoones koos.
● Teistest valdadest käivad muusikakooli lapsed harjuksid Orissaare Gümnaasiumi hoones käima ja tuleksid siia edaspidi ehk kergemini õppima.
● Tehnika sünergia.
- Ei pea tehnikat dubleerima erinevates majades.
- Helivõimendust võimalik kasutada erinevatel erialadel ja ka gümnaasiumi sündmustel.
● Inimeste sünergia.
- Muusikakooli õpetajatel oleks kergem koostööprojekte teha kui klassid asuksid samas majas.
- Muusikakooli ja kooli õpetajate parem koostöö. Osad muusikakooli õpetajad ja kooli õpetajad kattuvad ja neil oleks kergem oma tunde planeerida.
● Koolist, uuest noortekeskusest, spordihoonest ja muusikakoolist tekiks Orissaare Noortelinnak, kus on noortel palju võimalusi erinevate huvialadega tegeleda ja kõik on üksteisele mõnusalt lähedal.
Mis on selle idee miinused?
Kindlasti kaasneb selle muudatusega ebamugavusi kooli jaoks. Kool peab tegema muudatusi oma harjunud klasside kasutamises ja harjuma uute naabritega.
Ideed on tutvustatud kooli direktorile, vallavanemale ja volikogu haridus-,spordi- ja kultuurikomisjoni esimehele. See kolimine vajab hoolikat planeerimist ja idee tutvustamine on esimene reaalne samm.
Kui muusikakooli juhtimise väljakutsete sahtel hetkeks sulgeda ja avada tulemuste sahtel, siis on rõõm näha, et õpetajad ja õpilased teevad heal tasemel tööd. Viimane suurem töövõit oli näiteks õpetaja Kairi Leviti klaveriõpilaste Ann Kärneri ja Merilin Tüüri tugev esinemine üleriiklikul noorte pianistide konkursil "Eesti Kõla II". Ann saavutas oma vanuserühmas esimese koha ja eripreemia ning Merilini tunnustati zürii poolt diplomiga. See tähendab, et õpetus on tasemel ja õppurid on olnud usinad, kui üle Eesti suudetakse olla oma alal parimad.
Kuigi ma kirjutasin eespool, et muusikakoolil on palju väljakutseid paremaks saamisel ja kõik teemad ei ole täna veel nii rõõmsates toonides, töötame siiski täie auruga. Ka kitsastes oludes on alati leitud lahendused, et andekad ja töökad õpilased saaksid muusikat õppida.
Muusikakooli õpilased esinevad regulaarselt erinevatel piirkonna sündmustel ja muusikakooli õpilaskontsertidel. Kõik on alati oodatud erinevaid kontserte kuulama. Õpilaskontsertide sissepääs on tasuta ja need toimuvad enamasti kultuurimaja saalis.
Muusikakooli esinemiste kohta leiab infot muusikakooli veebilehelt www.muusikakool.eu või facebooki lehelt www.facebook.com/muusikakool
Head jõuluaega ja häid muusikaelamusi!
