Lambad ja lambasaadused on osa meie igapäevasest elust - suvine karjatamine ja aedade tegemine, talvine laudaperiood ja söötmine, tegelemine karjavalvekoertega ja borderkollidest karjaajajatega, raske ja töömahukas poegimisaeg, söödavarumine, villa pügamine ja sorteerimine jpm. Kõik, kes loomi pidanud, teavad, et tegemist on vastutusrikka ja pideva tööga - lambaid ei saa jätta söötmata, kui selg valutab ega karjaaeda tegemata kui vill varba otsas. Aga nagu juba öeldud - kõik need tegevused (ja rohkemgi veel) on osa meie elust, elustiilist.

Oleme seadnud endale eesmärgiks kasutada ära võimalikult palju sellest, mida loomadelt saame.

Lambanahad laseme parkida, et neid saaks kasutada mõnusa küljealusena lapsevankris või sisustustekstiilina kodus ja autos. Villa laseme kedrata lõngaks ja kraasida looriks, millest omakorda teeme oma vildivabrikus viltkangast. Ära saab kasutatud nii lambarasv kui ka - sapp, millest saab keeta sapiseepi - looduslikku väga tõhusat plekieemaldit.

Ütlemata suur on sealjuures väärtus, mida koos loomadega loome - kaunis hooldatud maastik, mis ümbritseb meie kodusid.

Tundub, et see ilu, mida meie näeme oma töödes ja töö viljades, on silma jäänud ka UNESCO Eesti rahvuslikule komisjonile. Ja nii jõudsidki meie elustiili kujutavad fotod Pariisi näitusele.