Järjekindlus viis sihile: Suurupi Selts sai tuletorni enda kasutusse
Tegemist on esimese tuletorniga Harjumaal ja kogu Eesti mandriosas, mille kohalik külaselts saab enda kasutusse. MTÜ eestvedajad, Suurupi tuletornivahtide tütred Anne-Ly Mitt ja Kristiina Rasina- Lõhmus ütlevad, et ministrite tasemel on asi tõesti otsustatud.
Kuigi lepingut veel 455- ruutmeetrise krundi kasutamise kohta sõlmitud pole. See kirjutatakse alla majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses oleva veeteede ameti ja Suurupi Seltsi vahel ning tõenäoliselt esimesel poolaastal 2014. Augusti kolmandal pühapäeval toimub juba viies tuletorni päev ning loodetavasti on selleks ajaks asjad korras. "Aga otsus ise on meeldiv," tunnistavad õed.
Osa piletirahast riigile
Kuidas jõudis külaaktiiv nii kaugele, et sai tuletorni rendile? "Taotlusi on esitatud kokku kolm. Esimese tegime veeteede ametile aastal 2010. Viimase tänavu sügisel," ütleb seltsi juht Anne-Ly Mitt.
2010. aasta taotluse ajal puudus Eestis tornide rentimise praktika. "Hiiumaal olid küll rajatised antud kohalikele omavalitsustele, kes rentisid need omakorda edasi," lisab Rasina-Lõhmus.
Esimene vabaühendusele kasutada antud torn on Kihnus. Mullu septembris andis valitsus selle SA-le Kihnu Kultuuriruum. Uksed on seal lahti tänavu 30. aprillist. Suurupi on seega teine taoline vabaühendusele antud torn.
Mida peab aga tegema, et saaks rajatises ja selle ümbruses majandada? Mitt ütleb, et sõlmitakse tähtajatu riigivara kasutamise leping. Kehtestatakse kasutustasu suurus 10 protsenti torni tutvustamise ja külastamise piletimüügikäibest aastas, kuid mitte vähem kui 1800 eurot. Tasutakse kõik riigivara kasutamisega seotud kõrvalkulud. Torn jääb endiselt riigi valdusse ning tuli plingib tipus iga ilmaga 24 tundi.
Puit olgu kindlustatud
"Muuseumimaja meil praegu veel ei ole. Ekspositsioon ning esemed asuvad torni korrustel. Ruumi õnneks seal on ning rajatis on turismile sobiv," leiab Mitt.
Sarnaselt ülemise kivitorniga taotleb selts rendile ka mõned kilomeetrid eemal rannikul seisvat meremärki. Ametlikud dokumendid anti ministeeriumile üle tänavu sügisel. Kuid praegu pole otsust veel langetatud. "Alumise torniga on asjad keerulisemad. Et rajatis on ehitatud puidust, siis on seal erinõuded tuleohutusele. Pidime võtma isegi kindlustuse pakkumise," selgitab Anne-Ly Mitt.
Ometi käib alumises ehk Eesti vanimas töötavas puitmajakas aktiivne seltsielu. Selle kõrvalhoones korraldatakse laste muinasjutu-kunstihommikud.
Korraldatakse käsitöö- ja kitarrimänguringe ning koos käib naiskoor.
______________________________________________________
Külamaja ootab edasiehitamist
• Muuseumi- ja külamajahoone asub ülemise tuletorni kõrval. Tänaseks on seal tehtud PRIA Leader programmi rahastuse toel kahe esimese ehitusetapi tööd. "On lammutatud ja puhastatud. Katus on peal, ehitatud vahelaed ja seinad. Hoonel on ees ka uued aknad," räägib Anne-Ly Mitt.
• Lisaks on ehitatud küttesüsteem ja hoonel on uus põrand. Rajatud on elektrisüsteem ja majaalune kanalisatsioonivõrk.
• Majja rajatakse lisaks muuseumiruumidele infopunkt, kogukonna saal, köök ja tualett. Ette on nähtud ka invatõstuk. Kokku jätkub tööd viieks ehitusetapiks.
