Kell 8.00 jõuavad esimesed lapsed Mängukaru koduhoidu, Pisi-Peetri ning Põnnila lastehoidu. Riietutakse lahti, tehakse emmedele-issidele aidaa ja see, mis ees ootab, pole kaugeltki emme või issi tagasi ootamine. Muidugi on päevad erinevad ja kuidas siis tujugi saab kogu aeg ühtemoodi hea olla. Liisu lastehoius püüab poisipõnn isaga arutada, kas on ikka õige teda siia jätta.

Rae valla lastehoidudes käivad enamasti väga väiksed lapsed ja kasvatajatel tuleb mõista mudilase maailma, kus kõige tähtsamal kohal on paraku emme ja issi. Seda enam tunnevad lastehoidude kasvatajad, et nende roll pole olla lihtsalt tore tädi, vaid nad peavad suutma sisustada lapse päeva nii, et emme-issi puudumine oleks kompenseeritud.

Hiljemalt kella 9.00-ks on Rae erinevates lastehoidudes rühmad n-ö komplekteeritud, mõnes lastehoius on ligi kümme, mõnes vaid paar last. „Sel ajal kui lapsed söövad, teeb muusikaõpetaja laulutunniks ettevalmistusi," räägib Jaanika Petti tegevusprogrammi algusest kolmapäevasel päeval Liisu lastehoius.

Peetrikese Seitse Sõpra pakub lastele pärast hommikusööki samuti muusikaga programmi, 11. detsembril on paslik kuulata mängimise taustaks või tantsuisu tekitamiseks mõistagi jõululaule. Mängukaru kasvataja Ebe Pihlak viib oma hoolealused laulu saatel käsi pesema ja seejärel maitsvat putru sööma. Seejärel ootavad mängud, ühised puslede kokkupanemised, ülipõnevad ekspeditsioonid lasteraamatute maailma ja sekka ka mõni vahva ühislaul. Pisi-Peetri lastehoiu kasvataja kõneleb, et tore on ka koos lastega meisterdada asju, mida saab koju kaasa võta või vaatamiseks seinale panna.

 „Nüüd lähme õue," viib päeva esimese poole kirjeldust edasi Jaanika Petti, kui kell on tiksumas ennelõunasesse aega. Õues käimine on päevaprogrammi osa kõigis lastehoidudes. Vahel meeldib see kõigile lastele, teinekord jälle mitte. 11. detsembril on õues esimene lumi. „Ja tegevust jätkub kuhjaga," meenutab Ebe Pihlak. Talvisel ajal on õueminek kasvatajate jaoks üks omaette vahva ettevõtmine, kui mängulustilised pisipõnnid ja tüdrukutirtsud tuleb meelitada soojadesse kombekatesse, mütsidesse, sallidesse ja kinnastesse.

„Õues veeretame koos palle, laome neid lumememmedeks," kõneleb talvisest päevast Irina Klein, kes koos teise kasvatajatädi Viivi ja lastega veedab sel päeval õues enne magamaminekut umbes tunnikese. Muidugi sõltub kõik ilmast ja krõbeda pakasega on toas palju mõnusam mängida, leiab Terje Simonov Pisi-Peetri lastehoiust, aga ilusa ilmaga lustitakse meeldi turvalisel mängualal. Ilusa ilmaga on Liisu lastehoiu lapsed õues enne lõunasööki suisa kuni 1,5 tundi. Samuti viib lapsed õue Põnnila kasvataja, räägib Põnnila pere eest Relika Vodja.

Lõunasöögi aeg algab lastehoidudes ajavahemikus 12-13. Pärast õues müramist on isu tavaliselt väga hea. „Kõigile põllekesed ette ja tühi kõht juba ootab suppi," kõneleb Irina Klein, kes kahjuks ei saa kinnitada, et supp alati kõigile meeltmööda oleks. Palju rohkem kutsub sööma kohupiimavorm pohlamoosiga, aga eks ole ju vahel vaja ka tervislikku suppi süüa.

Mängukaru koduhoiu 11. detsembri lõunamenüüs on traditsiooniline Eesti jõulutoit - kartul verivorsti, hapukapsa ja pohlamoosiga. Väike Reio uurib verivorsti ja küsib: „Mis see on?" Kasvataja Ebel avaneb justkui ootamatu võimalus tutvustada poisile meie rahvusrooga. Kui Reio pärast teadasaamist seda maitseb, ütleb ta muheda häälega: „Mmm. Väga hea."

Lõunaaeg lastehoidudes ei möödu lõunauinakuta. Tuduriided selga ja hiljemalt kell 13.00 voodisse. Muidugi ei minda uinakule ilma toiminguteta ruumis, kus ka kuningas jala käib, nagu ei minda ka söögilauda ilma kätepesuta. Aga kui mudilased voodisse pugenud - kes siis kaisulooma, lutiga või hoopis ilma milletagi -, ootab ees unejutt ja kosutav uni. Peetrikese Seitse Sõpra lastehoius on vähemalt kaks tundi majas täielik vaikus, Liisu lastehoius ei taha üks poiss kahte tundi täis magada, tema pääseb vaikselt enne mängima. Ka Põnnilas saavad varem ärganud vaikselt raamatuid uurida. Ühesõnaga, igal lastehoiul on kehtestatud lõunauinaku tegemiseks oma kindel kord, kuid ühesugune on lastehoidudes see, et kõik mudilased saavad uneisu täis magada.

Mudilasklubi KES AIAS avab uksed kaks korda päevas. Näiteks 11. detsembril toimus hommikul traditsionaalne hommikuvõimlemine-tantsutund ja õhtul lastedisko.

„Pärast lõunauinakut oleme veel unised," kirjeldab Jaanika Petti Liisu lastehoiu just ärganud laste meeleolu kella 15.00 paiku. Virgumise garanteerib kunstialane tegevus. Kõik ärkajad saavad pintsli kätte ja võivad asuda kuuske värvima. Mängukaru lastehoius kleebib Ebe Pihlak sel päeval pärast lõunauinakut koos lastega kinnastele värvilisi täppe. Peetrikese Seitse Sõpra mudilased saavad mängutoas lustida ja koos kasvatajatega mängida. Pisi-Peetri ja Põnnila põnnid saavad samuti tegeleda iga lapse lemmiktegevusega ning nagu korralikus lastehoius ette nähtud, kinnitatakse enne emme-issi järeletulemist üheskoos õhtuooteks veel keha.

Igal lapsel on muidugi hea meel leida ukse pealt hommikul n-ö olude sunnil kaduma läinud emme või issi, kuid lastehoidude kasvatajatädid märgivad justkui ühest suust, et mängu on ka raske pooleli jätta. „Tüdruk, kes hommikul püksisäärest kinni hoidis, ei taha nüüd kuidagi koju minna," meenutab Jaanika Petti. Sarnane vaatepilt pole võõras ka teistele kasvatajatädidele ja seda sõltumata lastehoiust.


________________________________
KASULIK TEADA:

Mis vahe on lastehoiul ja lasteaial?

Eristamise aluseks on pakutava teenuse iseloom ja koolitusloa olemasolu.

Lasteaial peab olema Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba. Nende tegevust reguleerivad erakooliseadus ja koolieelse lasteasutuse seadus (www.riigiteataja. ee). Tegemist on koolieelse lasteasutusega, mis võimaldab laste hoidu ja alushariduse omandamist.

Lapsehoiuteenust pakkuv ettevõte ei pea omama koolitusluba ega vastama eralasteaiale seatavatele tingimustele (siia alla kuuluvad näiteks lastekeskused, päevahoiukeskused).

Paljud lapsehoiuteenuse osutajad võimaldavad lastevanematele selliseid hoiutingimusi, mida lasteaedades ei pakuta, näiteks beebide hoidmine, tavapärasest tööajast erineval ajal hoidmine või personaalne lapsehoid.

Lapsehoiuteenuse eest tasub üldjuhul lapsevanem. Osa kohalikke omavalitsusi toetab lastevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel. Rae vallas on selleks koduse mudilase toetus. Lapsehoiuteenus ja sellele esitatavad nõuded on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses.

Seaduse alusel on ühel hoidjal lubatud väljaspool laste eluruume hoida maksimaalselt kümmet last, kuid kahe lapse eest loetakse alla kolmeaastased lapsi.

Millele pöörata tähelepanu lastehoiu valimisel

Kui vanem on otsustanud lastehoiu kasuks ning tahab leida oma lapsele parimat varianti, tasub arvestada järgmisi asjaolusid.

1) Tegevusluba. Lastehoiul ei pea olema lapsehoiuteenuseks tegevusluba, kui ta ei osuta teenust, mida rahastatakse riiklikult. Samas, tegevusloaga lastehoidudes on ruumid ja töötajad kontrollitud ja vastavad nõutud tingimustele.

2) Lapsehoidja kutsetunnistus. Tagab lapsehoidja vastavuse lapsehoiuteenustele esitatud nõuetele ja näitab, et hoidja on läbinud vähemalt 160-tunnise lapsehoidjakoolituse.
Ilma lapsehoidja kutsetunnistuseta saavad lapsehoidjana töötada SHKS § 48 lg 15 alusel (kuni 2012. a) isikud, kellel on täna olemas:
-pedagoogiline või sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus või keskharidus, muu keskeri- või kõrgharidus ning läbitud 160 h sotsiaaltöö ja 160 h pedagoogika täienduskoolitust;
- perearsti väljastatud tervisetõend.

3) Hoidjate töögraafikuid. Väikesele lapsele on ääretult oluline võimalus luua oma hoidjaga kiindumussuhe. Sellele loob aga alustingimuse, et hoidja oleks lapsega piisavalt palju koos.

4) Kasvatuspõhimõtted. Päevahoius käivate laste vanemad võivad end leida üllatavas olukorras, kus nad avastavad, et hoius rakendatakse hoopis teistsuguseid kasvatuspõhimõtteid kui kodus. Näiteks tasub enne lapse hoidu viimist läbi rääkida lapse päevakava.
Kas selles leidub ka näiteks televiisori vaatamist?
Kas söögiajad on kindlaks määratud või võimaldatakse lapsele soovi korral ka väikesi näkse (näiteks küpsis söögiaegade vahel)?
Kas söök tehakse kohapeal või tuuakse sisse, millised on menüü koostamise põhimõtted? Võib leida rühmahoide, kus lastele püütakse pakkuda eranditult mahetoitu.
Kas lõunauinak on kohustuslik (küsimus eelkõige suuremate laste puhul, kellest paljud on kodus juba päevaunest loobunud)?
Kas laps peab olema õpetatud potil käima?
Kas potile pannakse lapsed kõik korraga või igaüks ainult vastavalt soovile jne ...
_________________________________________________

VALLAVANEMA KOMMENTAAR

Lastehoidude toetamist jätkab vallavalitsus lastevanematele makstava mudilasetoetuse kaudu, mille summa on 2014. aastal 150 eurot kalendrikuus. Vallavalitsuse jaoks on oluline aidata omalt poolt lastevanemaid ja lastehoide nii palju, kui seda oma eelarvevahendid võimaldavad.

Miks maksame me lapsevanemale, mitte otse lastehoiule juhul, kui me ei suuda lapsele tagada kohta munitsipaallasteaias? See on sellepärast, et soovime jätta lapsevanemale valikuvõimaluse, kas kasutada toetust näiteks osaliselt lastehoius käimise eest tasumiseks, olla lapsega ise kodus või anda laps hoopis vanavanematele hoida.

Lastehoidudega oleme teinud koostööd toitlustamise osas, mis tähendab, et koolitoidu hinna eest viiakse soe toit, mida valmistatakse Õie lasteaia köögis, kolmel korral päevas lastehoidu. Vallavalitsus on valmis kõigile lastehoidudele toitu viima, aga tänase seisuga kasutab seda võimalust kolm lastehoidu.

Usun, et vajadus lastehoiuteenuse järele jääb alles, kuigi omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus kõigile lastele tagada koht lasteaias. Vallavalitsus on oma tegevuse ja investeeringud planeerinud nii, et 2014. aasta lõpuks kõigile mudilastele seal ka koht tagada.

See võib mõjutada lastehoidude tegutsemist. Lastehoiu tugevuseks saab olla individuaalne lähenemine lapsele ja muidugi kasvatajad ise, sest toredate ja hoolivate kasvatajate juurde tahetakse alati minna.

Mart Võrklaev, vallavanem