Kuidas haridus ära tunda?

Haridus on üks inimest iseloomustav tunnus. Ja ärge arvake, et seda on võimalik meil koolist saada. Koolist saame anda õppekava järgi korraldatud õppe läbimise kohta tunnistuse.

Omavalitsusel on võimalik luua parimad võimalikud eeldused, et õpilased saaksid haritud inimesteks ja valla elanikud saaksid osaleda elukestvas õppes. On vaja asjatundjaid, kompetentseid inimesi. Vallad võiks kehtestada kompetentsuse printsiibi - võtta ametisse vaid asjatundjaid, mitte väljendada oma ebakompetentsust asjatundmatute inimeste paigutamisega kohtadele, mis eeldavad kompetentsust antud valdkonnas. Aga paraku seda ikka juhtub, igal pool.

Kuidas me mõõdame, kas inimene on haritud? Kindlasti ei saa seda mõõta diplomite, tunnistuste ja koolitustõendite hulga ega koolis käidud aastate järgi. Haridus ilmneb inimsuhetes ja suhtlemises, töös, argielus ja õpingutes. See tähendab, et peale kooli lõpetamist, diplomit omades ei pruugi inimene veel mitte haritud olla. Tema haridus hakkab alles ilmnema... Haritud inimese saame ära tunda arusaamise, mõistmise ning otsustamise ja sellega kaasneva vastutamise võime järgi.

Mis on areng?

Areng on uutesse täiuslikumatesse olekutesse üleminekute jada. Kindlasti ei peaks inimesed vaeva nägema vastupidise protsessi nimel. Millegi või kellegi arendamine ei ole võimalik. On võimalik luua ja ka hoida arengu eeldusi. Eelduste loomisel on oluline osa omavalitsusel ja koolil. Selleks, et meie lastest kasvaksid haritud inimesed ja täiskasvanud jääksid haritud inimesteks, on nii vallal, koolil kui ka perekonnal oma roll.

Ainult koos toimides ja tegutsedes on meil võimalik saavutada, et meie valda juhtivad inimesed on haritud ja kompetentsed, kes seisavad valla arengu eest. Laps areneb läbi loomingu, õppimisel on ka oma roll, aga see pole peamine. Pole ju võimalik ära õppida kõike, mida elus vaja minna võiks. On võimalik õppida oma peaga ja koos teistega looma ja mõtlema. Mida paremaid eeldusi, aega ja ruumi me lapsele loomiseks võimaldame, seda rohkem saame tema üle uhkust tunda.

Loomingu eelduseks on vabadus ja vabaduse eelduseks kord. Korraaustus on distsipliin. Jah, nii lihtne see ongi.

Millega tuleb koolis tegeleda?

Kool on omavalitsuse struktuuriüksus, ning kuulub vallale. Kuid vaatamata sellele reguleerivad kooli tegevust mitmed üleriigilised seadused, millest minul koolijuhina juhinduda tuleb. On terve rida dokumente, mis peavad koolil olema vastu võetud.

Nimetan siin olulisemad - õppekava, arengukava, põhimäärus, töökorralduse reeglid, igasugused ohutusjuhendid ja veel palju muud. Iga dokumendi vastuvõtmiseks ja avaldamiseks on oma kord, mis kenasti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kirjas. Pean dokumentidest kõige olulisemaks õppekava, milles kirjeldatakse kogu meie õppeprotsessi, milline on tunnijaotusplaan, mida kool lisaks kohustuslikele ainetele õpilastele pakub, kuidas toimub hindamine jne. Arengukava näitab meile kätte suuna ehk visiooni, kuhu tahame jõuda ja millised on meil kokku lepitud eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks valdkondade kaupa. Valdkonnad, millest juhindume on eestvedamine ja juhtimine, personali juhtimine, koostöö huvigruppidega, õppe- ja kasvatusprotsess ning ressursside juhtimine. Hetkel toimubki uue arengukava koostamine, kuna eelmise aeg on ümber saamas. Eesmärgid, visioon ja põhiväärtused, millele oma töös tugineme, jäävad, aga tegevuste tabelid ja hetkeolukord tuleb uuesti hinnata ja täiustada. Kooli põhimäärusest saame lugeda kooli struktuurist, kooli moodustamisest, sümboolikast, eesmärkidest, toetavate üksuste moodustamisest, töötajate ülesannetest ja veel paljust muust.

Peale selliste normdokumentide tuleb suurt tähelepanu pöörata tervise edendamisele, turvalisuse tagamisele, ohuolukordade ennetamisele, tuleohutusnõuete täitmisele ja veel paljule muule, mis oluline. Kõikidele nimetatud ja nimetamata tegevuste täitmiseks on seadused ja eeskirjad, mida tuleb täita ja mida kusagile esitada või millised dokumendid meil peavad olema vastu võetud. Ja kuna riigi seadused muutuvad päris kiiresti, tuleb ka oma dokumente pidevalt uuendada ja jälgida, et nad kõlbmatuks vananenud ei oleks.

Kõik tegevused on olulised

Võin täie veendumusega öelda, et meie õpilased ja õpetajad on tublid. Lisaks igapäevaselt toimuvatele õppetundidele juhendavad mitmed õpetajad veel huviringe. Olen küll kuulnud, et meie huviringid on viletsad ja neid on vähe ning kõikide laste huvisid ei hõlma, aga on ka selge, et igale lapsele oma huviringi pole võimalik luua. Me peame eelkõike lähtuma olemasolevast ressursist.

Lapsed pakutava hulgast midagi ikka leiavad. Suureks abiks on siin kunstide kool, mis küll ei ole gümnaasiumi osa, aga õpilastel on võimalik tegelda pillimängu, kunsti ja tantsuga. Peame olema tänulikud, et meie lastel selline võimalus on.

On väga oluline, et õpilased tegelevad peale kooli veel mitmete huvialadega. See aitab paremini planeerida oma tegevust, võimaldab rohkem suhelda, avardab mõtlemist, aitab lastes leida loovuse algmeid ja neid täiustada.

Loomulikult tuleb koolis ka halbu asju ette. Midagi läheb katki, keegi teeb kellelegi liiga, vahel lipsab kole sõna suust, mõneks tunniks jääb kodune töö tegemata... Halba märgatakse, sellest räägitakse palju rohkem kui heast. Kuigi head on palju enam. Hea oleks nagu piinlik, et sellest kõnelda.

Kirjutan siia lõppu ka ühe jõulusoovi, mille ma Lapimaal olles ühele põhjapõdrale juba varakult kõrva sisse ütlesin, et ta selle Jõuluvanale edasi annaks. Ma soovin, et meie väikese valla inimesed oskaksid elada sõbralikult, üksmeelselt ja kaaslast toetavalt, et täiskasvanud saaksid aru, et kõik lapsed on head ja lapsed mõistaksid, et täiskasvanute nõudmised on ajendatud siirastest kavatsustest ja nii lapsed kui nende vanemad mõistaksid, et õpetaja on täitsa tavaline inimene, kellel võib ka puudusi esineda!