FOTOD: Rannu panoraamist kadus üks oluline detail

Igal asustatud punktil on oma panoraam, mis avaneb eemalt tulles. Kõrvaloleval fotol on Rannu panoraam Elva poolt sisse sõites 2004.a. kevadel. Sellist panoraami enam ei näe. Sellel on veel vasakpoolses kolmandikus kõrge korsten, s.o. endise Rannu katlamaja korsten, mille suits andis mitukümmend aastat märku, et Rannus on toad soojad.

Püstitati see möödunud sajandi 60-ndatel aastatel, kõrguseks 28 m. Ta oli kaua aastaid Rannu kõrgeim ehitis, kuni EMT mobiilimast ta teisele kohale tõukas. Ta oli Rannu toonekurgede meeliskohaks, kust hea heita pilk kogu Rannule. Viimati tuli sealt suitsu ilmselt 2000. a. algul, mil uus vallavõim lõpetas keskkütte tegevuse ja iga maja pidi ise leidma võimaluse sooja saada. Ja siis hakkas suitsu tulema igal majal ühest kuni mitmest torust. Keskkonnasõbralikkuse seisukohast vähikäik!

Viimasel ajal muutus aga korsten juba varisemisohtlikuks ja lisaks sellele ahvatles adrenaliinijanust noort generatsiooni. Tema ohuklass polnud aga võrreldav laste mänguväljakute ronimisredelitega ja potentsiaalne võimalus traagikaks oli alati õhus. Sellega seoses otsustas vana katlamaja praegune omanik, OÜ Melior-M korstna lammutada. Alustati mullu detsembri algul ja nüüdseks on ta maatasa.

Kadunuke oli tunnistajaks ka ajaloolisele sündmusele. Allakirjutanu alustas seda lugu kindlas teadmises, et 1986. a. vabariigi astapäeval lehvis korstna otsas sini-must-valge lipp, mis tähendanuks, et edestati Tallinna Pikka Hermanni 3 aastaga. Vesteldes aga tunnistajatega, selgus, et see toimus hiljem, tõenäoliselt 1987.a. suvel, ja lipp ei olnud korstna otsas, vaid katlamaja katusel mingi varda küljes. Toimetas selle sinna kütja Aavo Liivak. Pole teada, et asi oleks jõudnud tollaste jõustruktuurideni, karistus piirdus sovhoosi juhtide noomitusega ja sedagi mitte poliitilisel, vaid pigem eetilis-esteetilisel pinnal - ei ole sobilik koht nii püha asja heiskamiseks.