Marina Petrova: „Tegelikult oli mul kogu aeg siin elades huvi eesti keel selgeks õppida, aga töö ja pere kõrvalt oli raske leida aega. Kui tehas pankrotti läks, siis oli vaja keel selgeks saada. Selle eest olen väga tänulik Kehra gümnaasiumi endisele eesti keele õpetajale Aino Kukele, kes andis kohalikele vene inimestele keeletunde. Käisin tema juures kokku neli aastat. Ta oli väga range ja nõudlik. Kõik, kes tema käe all õppisid, said keele selgeks. Aino Kukega suhtleme siiani ja saame hästi läbi."

Volikogu liikmena on paljud tema toetajad vene rahvusest ning seetõttu on ta nende olukorraga Anija vallas hästi kursis. Ta ütleb, et venekeelne elanikkond, kellel on töö, ei ela Kehras halvasti. Probleem on aga selles, et elatakse infosulus.

„Nooremal põlvkonnal seda muret ei ole, sest vaid üksikud nendest ei valda eesti keelt. Vanema põlvkonnaga on raskem, sest nemad peavad keele saama selgeks omal käel ja töö kõrvalt ei ole see alati lihtne. Nende puhul tuleb olla lihtsalt tolerantne. Kui nemad siia tulid, olid teised ajad," räägib Marina Petrova.

Kuigi ta ise mõistab ja räägib eesti keelt päris vabalt, palub ta volikogu materjalid saata endale varakult, nende lugemine ja täpne arusaamine võtab rohkem aega kui eestlastest kolleegidel.

Volikogu liikmena suhtleb Marina Petrova paljude kehralastega. Ta ütleb, et kui käib laupäeval sisseoste tegemas, siis poodi vaata et ei jõuagi, sest arvukalt inimesi tuleb turuplatsil rääkima: „Neil on alati küsimusi ja muresid, millega pöördutakse minu kui volikogu esindaja poole. Tihti ei saa inimesed päris hästi aru, mida meie töö endast kujutab, millised on volikogu liikme ülesanded. Püüan neile selgitada, sest ega minagi nii täpselt teadnud, enne kui ise volikogu liikmeks sain. Aga loomulikult on hea, et räägitakse, kui on mingi probleem. Saan informatsiooni vallavalitusesele edasi anda, et asi saaks korda tehtud."

Loe pikemalt Sõnumitoojast.