Muuseum - pärandihoidja ja -kandja

2013. aasta oli kultuuripärandi aasta. Mõisaküla muuseum on Eesti väikseimas linnas pärandihoidjana ja -kandjana tegutsenud juba 43 aastat.

Külastatavus kasvab

Vanavarahuvilise Valter Ilisoni rajatud muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate Mõisaküla tekkest kuni 1940. aastani. Saali ülejäänud alal on muutuvekspositsioon, kajastades vastavalt Mõisaküla ajaloole ja mõnele põnevale hetkesündmusele tuginedes neid esemete, fotode, dokumentide jne kaudu.

Muuseumisaalis uuendame väljapanekuid igal aastal, et olla külastajatele jätkuvalt huvipakkuv. Viimasel kolmel aastal oleme osalenud Muuseumiööl, mis meelitab just tolle õhtu peaeksponaadiga alati kohale väga palju külastajaid.

Muuseumiööl on kaasa löönud ka kohalikud elanikud, kes on toonud vaatamiseks oma kollektsioone: fototehnikat, kalendreid, minikingi ja -pudeleid jne.

Aasta jooksul pakume vaatamiseks keskmiselt 7-9 erinevat näitust - nii külalisnäitusi kui temaatilisi näitusi muuseumi kogudest.

Külastatavus on aasta-aastalt tõusnud ja huvipakkuvat leiavad nii lapsed, noorukid kui täiskasvanud. 2013. aastal oli külastajaid 1304, sealhulgas Soomest, Taanist, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Lätist, Kanadast, USA-st, Austraaliast, Rootsist, Jaapanist, Saksamaalt, Šveitsist ja Šotimaalt.

Viimased kümmekond aastat on muuseumi kogud täienenud linlastelt ja külastajatelt saadud esemetega, sest elanikkond vananeb ja eakate lahkudes ei tihka järglased raamatuid, tunnistusi, fotosid, nõusid jm ära visata, pakkudes neid muuseumile. Tänu sellele on saanud teoks nii mõnigi näitus. Muuseumi kogud on piisavalt suured - üle 17 000 museaali nii esemetena, fotodena kui paberkandjal.

Huvitavat kogu perele

Mõisakülalased on muuseumiga harjunud juba titapõlvest, sest näitusi käiakse vaatamas perekonniti. Samuti korraldatakse siin ajalootunde lasteaia- ja koolilastele. Eakad linlased tulevad aga rääkima oma mälestusi, vaatama vanu fotosid ja esemeid.

Viimased aastad on väga hea koostöö olnud Mõisakülas tegutseva eakate käsitööringist välja kasvanud MTÜ Käetöö Koid näputöötegijatega. Käsitööhuvilised käivad koos sügisest kevadeni ja alates 2007. aastast on igal kevadel välja pandud esemeterohke käsitöönäitus.

On olnud kindlate teemadega, nagu klaasi- ja siidimaal, pitsid läbi aegade, kui ka lihtsalt erinevate stiilidega näitusi.

Traditsiooniks muutunud kevadine käsitöönäitus muuseumis innustab tegijaid ja näitusele toovad oma näputöid lisaks ringiliikmetele ka teised. Tore on see, et näitus on ärgitanud ka meesterahvaid peent puutööd tegema ja seda eksponeerima.

Kõikidel näitustel on esemeid olnud üle 300. Käsitöid on näitustel nii uusi kui ka esiemade veimevakast pärit toredaid linikuid, kindaid jm. Eelmisel kevadnäitusel pälvis eriti imetlust pärltikandis suur vaip. Pärandkultuur vanade esemete kaudu annab aimu sellestki, kas need on loodud rõõmu või ehk hoopis kurbust tundes.

Mõisaküla elanikud on jaganud minuga rõõmu, et on olemas koht, kuhu saab ajaloolisi esemeid tuua, kus neid hoitakse, näidatakse ja nii paljudele rõõmu tehakse. Lisaks on muuseum ka toredate kohtumiste ja meenutuste paigaks.

Sel aastal on muuseumis näitustehooaeg juba alanud. Jaanuarikuu lõpuni on vaadata külalisnäitus „Väärtuslik Lahemaa", kus paljud fotod ja isiklikud lood annavad ülevaate ühest Eestimaa kauneimast paigast.

Soovin „Lõuna-Mulgimaa" lugejaile käesoleval aastal palju huvitavaid näituse- ja muuseumielamusi.