Külmaga kümblejad: eks me natuke ole hülged küll
Siis hakkavad nagu käskluse peale autodest suplusriietes inimesed välja hüppama. Ja kohe jooksu. Suvesuplejaist eristab neid ainult ehk see, et nii mõnigi talisupleja kannab peas suusamütsi.
"Et kõrvadel külm ei hakkaks*," selgitab läinud aastal Harku valla talisuplushuvilised kokku kutsunud ja jäisesse vette minema ärgitanud Mihkel Kihva.
Jooks - kella järgi umbes veerand tundi - tehtud, hakkavad julged sadamakailt mööda laeva slippi vette laskuma. Mihkel Kihva läheb kõige ees.
Astub aeglaselt, ulpivaid jääkamakaid kahe käega eemale tõrjudes, teistele teed puhastades. "Jää võib ju veristada nagu peitel," teab Tabasalus elav, aga linnas tisleriametit pidav Mihkel Kihva. Siis lähevad teised julged paarikaupa eestvedajale järele.
Nagu hülged
Tuul on kõvemaks läinud. "Prr...," lõdistab keegi pealtvaatajaist õlgu. "Külm hakkab isegi vaadates..." Vaatajaid ja uudistajaid on sadamakaile kogunenud ehk sama palju kui vees suplejaid - tosina ringis. Pildistatakse, hõigatakse tuttavaile talisuplejaile ergutussõnu.
Külmas kümblejad on nüüd rinnuni vees. Lobistavad. "Täpselt nagu hülged," hõikab keegi kaldal külmetajaist lõbusalt.
"Eks me natuke ole hülged küll," kõneleb ehitusinsener Maarika Stokkeby. "Igale ühele oleme mingi märksõna leidnud. Nii on lõbusam."
Kõige halvema sõnaga on märgistatud need, kes küll lubanud talisupluses kaasa lüüa, aga tulemata jäänud.
"Talisuplus on selline kollektiivne harrastus, ega vist ikka üksinda ei läheks," on Maarika Stokkeby kindel. "Ja siis, kui keegi lubab tulla, aga viimasel hetkel alt ära hüppab, on ta nagu kõiki alt vedanud."
Paar-kolm minutit on kümblejad külmas vees olnud. Jääkamakad hakkavad tasapisi kümblejaile jälle lähemale triivima.
"Eks see vesi natuke üle nulli ole," arvab Mihkel Kihva. "Nii 0,3 kraadi. Kui alla selle, siis hakkavad mul sõrmed valutama."
Talisupluse EMile
Talisuplejad hakkavad läbi kogunenud jää jälle kalda poole rühkima. Kaldal külmetajad ootavad neid käterättidega. Ihud tahavad soojakshõõrumist.
"Tegelikult on tervis peale talisuplusega alustamist paremaks läinud," arvab Mihkel Kihva. "Varem murdis ikka mõni gripiviirus talve jooksul maha. Nüüd pole seda enam juhtunud." Sama kinnitavad ka teised talisuplejad. Peale külmas kümblemisega alustamist on ka nohud-köhad vähem kimbutama hakanud.
Ihud käterättidega soojaks hõõrutud, kaovad talisuplejad üksteise järel ootavasse autosse. Kui soojad riided jälle seljas ja auravad teetassid käes, on nad varsti tagasi kalda ääres. Et üksteisega rõõmu jagada.
"Kui läinud aastal alustasime, olime Kaido Taberlandiga esmalt kahekesi. Kaido kutsus siis valla Facebook'is teisigi ühinema. Kevadtalvel oligi meid juba viis-kuus inimest. Sellest sügisest alustas meid aga juba poole rohkem, keegi pole kõrvale jäänud."
Talisuplejate eestvedaja Mihkel Kihva on sellel aastal endale peale lihtsalt külmas kümblemise ka kindlad eesmärgid seadnud - osaleda Rovaniemis toimuvatel talisuplejate Euroopa meistrivõistlustel.
Headeks tulemusteks on mehel ka eeldusi - varem on ta tegelenud ujumise ja triatloniga. Ka jõuluvana kodukandi pakast ta ei karda - Tilgu tali on piisava karastuse andnud.
Kaido Taberlandi eesmärgiks on aga rohkem valla elanikke külmaga kümblema kutsuda.
"Sügisel on kõige lihtsam alustada," arvab Kaido Taberland. "Suvisuplejast vaheajata talisuplusele üle minna. Aga võib ka külma dušiga alustada." Energia, mis neist inimestest peale talisuplust kiirgab, paneb vägisi arvama - ehk tasub proovida. Aga enne siiski ehk arstiga konsulteerida.
* Intervjuu talisuplejatega on tehtud peale külma kümblust
