"Tantsimisel meisterliku tasemeni jõudmist võib võrrelda pähkliga kui tõeliselt hea maiustuse kättesaamisega, milleks tuleb aga koor lahti murda," ütles tantsuõpetaja Agne Kurrikoff-Herman, kes etteasteid tähelepanelikult jälgis ning soovitusi ja nõuandeid jagas. 
Foto: Angela Saksing

"Jõgevamaa tantsurühmad on rõõmsalt teel teise etapi poole. Lapsed on olnud tublid ja õpetajad teinud head tööd. Ma usun, et samas vaimus jätkatakse kuni järgmise ülevaatuseni," ütles ta.  Kurrikoffi sõnul hakkas igati silma ka väärikas ja hubane harjutamisõhkkond ja tantsijate viisakus, mis väljendus ka vajalikus kohas kummardamises.

"Esinemine möödus rõõmsalt ja saime rohkesti tarkust juurde. Kõik tantsud, mida õpime, on toredad ja igaüks nendest oma iseloomuga," arvas õpetaja Maia Lepiste, kes juhendab Põltsamaa kultuurikeskuse kolmanda ja neljanda klassi segarühma "Tõrukesed" ja Pisisaare algkooli rahvatantsijaid.

"Pealkiri puudutus on tantsupeo jaoks igati tabav ja ühtlasi mõtlemapanev," ütles ta. "Mul on väga suur soov tantsupeole saada ja pean selleks palju vaeva nägema," ütles tantsutüdruk Lisa Pajo Põltsamaalt. Oma lemmikuks nimetas Lisa tantsu "Maja Ehitus". Lasterühm oli tantsutaset demonstreerimas ka Lustivere põhikoolist.
Foto: Angela Saksing

Torma vallast Sadala koolist oli ülevaatusele tulnud 14-liikmeline rühm Tantsupäkad koos juhendaja Valve Raide ja juhendaja abi Marje Kütiga. "Algul olid lapsed mõneti ehmunud. Alles Jõgeval tajuti, mida tantsupeoeelne ülevaatus tõeliselt tähendab. Huviga jälgiti ka teiste rühmade laste tantsimist, mis pakkus välja võimaluse võrdlemiseks. Laste sõnul said nad ka teada, mida ja kuidas edaspidi paremini teha," ütles Sadala kooli õpetaja Angela Saksing.

Noorterühmad harjutasid liigijuht Helena-Mariana Reimanni tema loomingul põhinevat liigitantsu "Väravamäng" ja "Kiigelaul", samuti ühistantse "Puudutuse aeg", "Pere labajalg" ning "Tuljak". "Jõgevamaa noortel tuli tantsimine väga hästi välja," ütles ta.

"Igati teretulnud, kui tantsuhuvilised õpivad tundma ka kodukandi pärimuskultuuri, millele aitab suuresti kaasa paikkonnale iseloomulikke rahvarõivaste kandmine," ütles tantsu- ja laulupeo kuraator ja Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.