Juristi nõuanne: Kas kauge sugulane peab vanainimest hooldama?

Lugeja küsib: Vanainimene viidi hooldekodusse, otseseid sugulasi tal ei ole. Testament tehti pärandusega kaugematele sugulastele. Nüüd maksab riik vanainimesele kinni selle osa hooldekodu tasust, mis pensionist puudu jääb, sest lapsi tal ei ole. Kas seadusega saab nõuda, et ka kaugem sugulane peab hooldekodus hooldamise eest maksma? Seda juhul, kui sai pärandi.

Vastab Ivo  Mahhov

vandeadvokaat

Juhul kui kaugel sugulasel muidu ülalpidamiskohustust pole, ei saa seda talle peale panna ka testamendiga. See ei oleks ka õiglane – sugulane hooldabki ehk aastaid, aga siis otsustab vanaproua teha testamendi ümber hoopis kellegi teise kasuks.

Küll tekiks pärijal ülalpidamiskohustus juhul, kui see pannakse talle tema enda nõusolekul peale pärimislepinguga. Hooldaja hoolitseb, ning lepingu kohaselt pärib siis hooldatava inimese vara. Sellist lepingut pärandaja ise ilma hooldaja nõusolekuta ära muuta ei saa. Mõlemad pooled seovad ennast.

Praktikas tuleb küll üsna sageli ette seda, et naaber või kaugem sugulane aitab pärandajat omakasupüüdmatult ja tänutäheks jätab hooldatav testamendiga oma vara hooldajale.

Teinekord lausa hooldaja teadmata. Kumbki pool ennast ei seo. Hooldatava eluajal niisiis testamendijärgselt pärijalt midagi nõuda ei saa.

Hooldustasu võib sellelt pärijalt nõuda aga pärast hoolealuse surma. Seda juhul, kui hoolealune oli küll hooldekodu tasus oma eluajal kokku leppinud, kodu teenuseid ka kasutanud, kuid võlgu jäänud.

Sest pärimisseaduse § 130 näeb ette, et lisaks õigustele lähevad pärijale üle ka pärandaja kohustused. Kui pärijale see ei sobi, lubab pärimisseadus tal oma vastutust piirata pärandvara väärtusega, nõudes pärandi inventuuri, või pärandist üleüldse loobuda.

---