Sööda sissevedu Lätist on keelatud Aluksne, Viljaka, Balvu, Rugaju, Baltinava Rezekne, Krasava, Cibla, Ludza, Zilupe, Dagda, Aglona, Kraslava ja Daugavpilsi piirkondadest.

Sööda sisseveokeeld puudutab vaid neid paiku, kus katk levib. Dobele piirkonda, kust paljud Eesti põllumehed loomasööta ostavad, keeld ei puuduta.

VTA juhi Ago Pärteli sõnul diagnoositi Lätis sigade klassikaline katk tegelikult juba ligi aasta tagasi ühes farmis, ent levis sealt kahjuks ka metssigade sekka.

Haiguse tunnused on väga muutlikud ja need on kerge segi ajada mitme teise haiguse tunnustega. Haigestuda võivad igas vanuses loomad, raskemini noorloomad. Kui haigus on mõnda aega karjas ringelnud, siis vanemaid sigu surnuna ei leita, sest ellujääjad saavad haiguse vastu immuunsuse.

Nähtavaimad haigustunnused on kurtumus, närvinähud (liikumise koordineerimatus, halvatus, krambid), hirmu kadumine ja teistest eraldumine.

Metssigade nakatumine sigade klassikalisse katku toimub metsa viidud, viirusega saastunud kodusigade korjuste või toidujäätmete vahendusel. Metssigade nakatumise vältimiseks ei tohi viia seakorjuseid ega jäätmeid loodusesse, kus sead võivad neile ligi pääseda. Hukkunud või hädatapetud sigade korjused tuleb saata loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse tunnustatud ettevõttesse.


Sigade katk

Vajalikud ettevaatusabinõud

- Ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse.

- Enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, desinfitseeri või vaheta jalanõud.

- Hoia karja juurde toodav loom karantiinis.

- Hoia haige loom eraldi tervetest.

- Väldi viiruse sissepääsu sööda, allapanu või inventariga.

- Tee näriliste tõrjet.

- Takista metsloomade ja teiste koduloomade pääsemist loomapidamishoonesse.

- Nõua bioohutusmeetmete täitmist kõigilt.

Allikas: VTA