Möödus 105 aastat eestikeelse koolihariduse algusest Hageris
Nimetatud seltsi peakoosolekul 28. jaanuaril 1907. aastal valiti esimeheks Konstantin Thomson, abilisteks Jaan Ehelend Lohult, Johannes Treubladt Tohisoolt ja Hans Raidvere Haibast. Kirjatoimetajaks valiti Karl Laussen, Kirna- Kohatu vallakirjutaja, abiks Otto Kask, Kirna kooliõpetaja, kassahoidjaks Villem Jakobson Haibast, abiks Eduard Verner, Hageri kaupmees. Revisjonikomisjoni moodustasid Mihail Linnamägi Ruilast, Birkenberg Sakust, Tõnis Maala Mäekülast, Anton Prooso Lohult, Hans Tori Kohilast ja Aleksander Eylandt, Hageri köster.
11. augustil 1907. a arutas selts uue koolimaja ehitust, 17. veebruaril 1908. a alustati ehitusega ning 9. jaanuaril 1909. aastal avas parun Eduard von Stackelberg kõrgema 3-klassilise kihelkonnakooli Mäeküla mõisa maadest eraldatud ja seltsile kingitud platsil, 3/4 kilomeetrit Hageri kirikust Kohila poole viiva kivitee ääres. Ehitusmaterjali kinkisid suuremalt jaolt kohalikud mõisnikud ja talupojad panustasid siis jõudumööda ise ka. Koolimaja sai 13 sülda pikk, 8 sülda lai, maanteepoolne ots kahekordne, puust ehitis paekivi vundamendi peal. 9. jaanuaril 1909. aastal algas uues koolimajas õppetöö umbes 50 õpilasega. Esimene kooliõpetaja ja ühtlasi juhataja oli Madis Riimann, kes tuli Vana-Vändra valla Aleksandrikoolist ning Hagerist suundus algul Nabala, seejärel Jälgimäe kooli õpetajaks. Hageris jõudis ta algatada kooli viljapuuaia rajamise. Vallalt, maakonnalt ega riigilt kool toetust ei saanud.
Et õppemaksust 1 rubla lapse pealt aastas kooli ülalpidamiseks ei piisanud, siis tuli suur osa kuludest n-ö sisse pidutseda.
1909. a II poolaastal võeti õpetajaks juurde veel neiu Mariie Jürgenson Tallinnast, kes lahkus aasta pärast. Aastatel 1910-1911 oli kooliõpetaja Mihkel Luts, kirjanikunimega Mihkel Oorgu, kes eelnevalt oli töötanud Kadrina Hariduseltsi koolis, tema läks hiljem Teataja toimetusse ajakirjanikuks.
Tuntuim kooliõpetajakoolijuht oli vaieldamatult Aleksander Lint, kes Hageri mail oli koolijuhiks aastail 1911-1922. Temaga samal ajal, 1911. aastal tuli Hagerisse õpetajaks ka Johannes Karheiding. Lint tähtsustas kodukoha tundmist, tema eestvedamisel tutvustati lastele kodukoha loodust - linde, taimi, taevatähti. Üheskoos uuriti nii tähistaevast kui ka ohvrikive ja karstinähtusi, lindude elukorraldust ja rännet.
Lastele korraldati õppekäike loodusesse, lavastati lastenäidendeid, 1912. aastal korraldati aga Hageris kihelkonna esimene laste laulupäev. Lint asutas ka Hageri Õpetajate Seltsi, olles ühtlasi selle esimees.
Hiljem viis elutee Lindi Haapsallu, kus ta Õpetajate Seminaris pikka aega töötas. Et kool oli erakool, siis puudus ka riiklik rahastus ja seltsil oli raskusi kooli ülalpidamisega. Raha hangiti pidude, näitemängude ja väljamüükide korraldamisega.
Seda kuni 1. jaanuarini 1922, mil kool lülitati riiklikku haridusvõrku ja muutus 6-klassiliseks algkooliks, kus õppis 79 last. Hageri vald võttis kooli ülalpidamise kulud enda kanda, maakond aga õpetajate palgad tasuda. Haridusselts andis koolimaja tasuta valla kasutusse.
1937. aasta jõulupühad olid Hageris tõelised valguse ja rõõmu pühad. Ellamaalt Kohilasse mineva elektri kõrgepingeliini tõttu sai ka Hageri omale elektrivalgustuse.
Jõululaupäeval põles korralik elektrivalgus Hageri kirikus, vallamajas ja rahvamajas. Koolimajja jõudis elekter 20. augustil 1938, sisseseade tegi montöör Karl Vederik Keilast ja see läks maksma u 500 krooni.
1. aprillil 1940 arutas kooli hoolekogu uue kooli ehitamist, mis pidi valmima 1948. aasta sügiseks, kuid see hoone jäi ehitamata.
Hageri kool tegutses rahva ühise pingutusena rajatud koolimajas veel 1977/78. õppeaastal, seejärel kool suleti ja lapsed hakkasid käima Kohila keskkoolis.
