Margus Jaanson: Juuru vald on olnud oma arengutes sihikindel ja järjepidev

Juuru vald on olnud oma arengutes sihikindel ja järjepidev, lähtunud piirkondi arendades eelkõige inimestest ja elu võimalikkusest piirkonnas. Sihikindlust näitab, et me oleme järginud kokkulepitud valdkondade arengukavasid ja parendanud Juuru haldusterritooriumil elukeskkonda just seal, kus see hetkel kõige olulisem on olnud.

Olen sellest juba rääkinud, et 8 aastat tagasi jagasime me Juuru valla tinglikult neljaks, määratledes keskused (ja neid ümbritsevad külad), kus nägime valla jätkusuutlikkuse tagamiseks potentsiaali ja vajadust. Need olid piirkonnad, kus ka kohalikud inimesed olid valmis arengut toetama:

Mahtra

ja seltsimaja kui külakeskus;

Järlepa

ja polüfunktsionaalne haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE;

Pirgu

ja terviserada, kuhu pikemas perspektiivis ehitatakse ka külakeskus, kuid esmased tegevused on suunatud kindlasti tervise- ja spordivaldkonda;

Juuru alevik

, kus vajalik infrastruktuur oli olemas, seepärast asetati fookus kõigepealt nendesse piirkondadesse, kus vajadused elukeskkonna säilitamiseks olid suurimad.

Mitte et me poleks Juuru infrastruktuuri panustanud, kaugel sellest - 8 aasta jooksul on erinevate parenduste maht olnud sama suur, kui ülejäänud vallas kokku, tegemist on ju vallakeskusega, kus me pakume suurema osa teenuseid.

Aastal 2014 oleme jõudnud Juuru tagasi, plaanis on keskenduda Juuru koolile ja rahvamajale. Käesoleva aasta suurim investeering läheb kooli katlamaja ehitusele, mille käigus rekonstrueeritakse hoone, paigaldatakse automaatne puiduhakkel töötav katel. Katlamaja hakkab teenindama ka Juuru rahvamaja, kus hetkel on autonoomne katel, mis hiljem likvideeritakse. Viimasel volikogu istungil tehtud otsusega anti gümnaasiumi katlamaja üle OÜ Soval Teenusele, kes hakkab uuest kütteperioodist hooneid soojaga varustama.

Meie siiras soov on mõne aja möödudes, pärast katlamaja valmimist jõuda trassidega kortermajadeni. Kuid selleks peavad kortermajade elanikud liitumise vajalikkuses otsuseni jõudma. Tulevik on kortermajades eelkõige kaugkütte päralt, seepärast soovitan aegsasti mõelda ja kasutada selleks riigi poolt Kredexi kaudu korteriühistutele pakutavaid meetmeid. Käesoleval aastal rekonstrueeritakse ka kooli võimla kõrvalruumide katus ja paigaldatakse uus kaasaegne ventilatsioonisüsteem, mille taga on mõnda aega seisnud jõu- ja aeroobikasaali aktiivne kasutus.

Rail Baltic

2013. aasta sügis jättis riiklikus plaanis üles mitu olulist teemat! Nendeks on Rail Balticu (RB) trassikoridoride valik, mis otseselt puudutab ka Juuru valla haldusterritooriumi ja siin elavaid kodanikke, ning haldusreformi seadus, millega tuli aasta lõpus välja regionaalminister Kiisler. Haldusreformi seadusest katsuks rääkida veebruarilehes, tänases mõne sõnaga Rail Balticust.

Teadaolevalt on RB planeerijatel nii kiire, mis naljatamisi „ületab" uute rongide lubatud kiirust (240 km/h). Valmis tahetakse trassivalikuga jõuda märtsikuu lõpuks. Juuru vald saatis vallavolikogu ametliku arvamuse, et meile sobiks trassivariant 12A. Olgu öeldud, et see on olemasolev Tallinn-Rapla-Viljandi trass, mis otseselt ei puuduta Juuru valla territooriumi, alternatiivsed variandid läbiksid meie alasid. 12A trassikoridori osas on võtnud seisukoha Tallinn ning Rae, Saku, Kose, Raasiku, Jõelähtme ja Juuru vald ning saatnud ametliku pöördumise Harju Maavalitsuse arengutalituse juhatajale. Põhjenduseks olemasoleva trassikoridori praktilisus terviklikult ja uute tundlike alade vältimine.

Milliseks kujuneb trassikoridori valik planeerijate ja projekteerijate silme läbi, selgub lähiajal. Loodame, et kodanike ja spetsialistide arvamusi võetakse kuulda ja leitakse parim trass, mis ei lõhu loodust ega kahjusta väljakujunenud elukeskkonda. Kas RB üldse tuleb? Ka see on hetkel lahtine, kuna tegemist ei ole vaid ühe riigi projektiga ja kiirus ei ole sellise mastaabi juures objektiivne parameeter. Kindlasti hoiame teid teemaga kursis, kui uus ja oluline informatsioon meieni jõuab.