Eesti aiandus ootab arenguhüpet

Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini arvates
on Eesti aianduse säilimine ja arenemine või siis hääbumine kindlasti ka riigi valik. Seetõttu on aianduse arengukava algatamine äärmiselt oluline samm.

Tänavu veebruaris tähistas Eesti Aiandusliit oma 25. sünnipäeva. Praegu on aiandusliit Eesti suurim aianduse valdkonna organisatsioon, kuhu kuuluvad haridus- ja teadusasutused, aiandustootjad, maastikuehitajad ja sisendite tarnijad. Liidul on enam kui 70 liiget. Liitu kuuluvad ettevõtted toodavad ca 90% kodumaisest puu- ja köögiviljast ning annavad tööd ca 700 inimesele.

Aiandusliit on riigile põhiline strateegiline partner aiandust puudutavate küsimuste lahendamisel ning aianduse arengukava koostamisel aastateks 2014–2020. Aiandussektori arengukava koostamist alustas põllumajandusministeerium koos partneritega eelmisel aastal. Arengukava eesmärk on tõsta sektori üldist konkurentsivõimet ja Eesti aiandussaadustega isevarustatuse taset. Tööd alustas arengukava koostamise töörühm, kus osalevad peale ministeeriumi ametnike aianduse eri valdkondade esindajad.

“Eesti suudab end praegu ise varustada köögiviljadega umbes 66 protsendi ulatuses ning puuviljade ja marjadega vaid 10 protsendi ulatuses. Järgmise seitsme aasta jooksul soovime isevarustatuse taset kindlasti tõsta,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Sektor vajab selleks investeeringuid, et luua säilitamis- ja hoiutingimused toodangule ning tõsta kaasaegsete tehnoloogiate abiga tootlikkust,” lisas ta.

Aiandusele on kavandatud ka uues maaelu arengukavas mitmeid erandeid – plaanide kohaselt on aiandusettevõtjatel võimalik saada toetust mobiilsete masinate ja seadmete soetamiseks, ning niisutusinvesteeringute tegemisel viljapuu- ja marjaaedades on kõrgem toetusmäär. Täiesti uue meetmena on plaanis keskkonnasõbraliku aianduse toetus.