Rõõm on nentida, et viimasel ajal on õhtused meeste korvpallitreeningud rahvarohked.
Foto: Rait Koch
FOTO: Antsla Valla Leht
On juhtumeid, kus kohal on paarkümmend harjutajat. Veel mõni aeg tagasi käis treeningutel 5-6 meest.
Sellise elavnemise korvpallimaastikul on tinginud vanema generatsiooni mängijate uus huvi pallimängu vastu. Nimelt osaleb Antsla meeskond Võru-Põlva 40+ liigas. Koos meestega on tee saali leidnud ka nooremad harrastajad, kes on taasavastanud enda jaoks korvpallimängu.
Lisaks meestele harjutavad usinasti ka noored poisid. Koolinoorte osas on seis palju parem, kui 3-4 aastat tagasi, mil tekkis korvpallis mõõnaperiood.
Tolleaegsed kooli arvamusliidrid olid huvitatud jalgpallist ja teistel tuli sellise valikuga paraku leppida. Põhikoolis soovis enamik harjutavatest poistes tegeleda just ja ainult jalgpalliga.
Jalgpallipoistele oli see aeg muidugi hea, oli palju harjutajaid ja oli ka konkurents. Praegused noored jalgpallurid on saavutanud arvestatava taseme ja on saadud ka esimesed tublid tulemused rahvaliigas.
Korvpalli osas tekitas see buum aga ebameeldiva tühimiku, mille tagajärjed alles hakkavad kaduma. Põhikooli poiste hulgas jagub harjutajaid ja osaletakse ka koolinoorte võistlustel.
Selleks, et konkureerida maakonna parematega, tuleks osaleda ka Eesti noorte MV-l. See omakorda eeldab palju pühendumist ainult ühele alale. Vahe maakonna paremikuga ei ole suur, peamine on kogemuste puudumine. Nii Puiga, Parksepa ja Kuldre kooli poisid osalevad Eesti MV-l. Parksepa SK hõlmab kogu Võru linna ja noorte puudust neil ei ole. Kuldre poisid on liitunud Valgaga. Müts maha aga Puiga noorte ees, kes osalevad Eesti MV-l oma kooli poistega ja seda küllalt edukalt.
Kahjuks on Antsla korvpallibuum jäänud aastate taha. Parematel aegadel valitses maakonna korvpalli Antsla, seda nii noorte, kui ka meeste arvestuses. Meeste osas oleme pidanud oma liidrirolli paaril viimasel aastal vahetama hõbemedalite vastu. Selle aastal on reaalne heidelda pronksmedalite eest.
Põhjus on üsna proosaline, pole piisavalt tasemel mängumehi. Paremad pojad on siirdunud elama ja töötama mujale. Kodumeeskonna aitamine on väga episoodiline. Kui kõik on paremad, saame ühe mütsi alla on reaalne jälle finaalis mängida. Selle tõestuseks on pääs Eesti valdade talimängude finaalturniirile.
Ka ei ole Antsla mängijaid enam osalemas Eesti MV-l esiliigas, kus osaleb Võrumaa Korvpalliklubi, mis on välja kasvanud SK Antsla meeskonnast. SK Antsla alustas oma tegemisi 1997. aastal. Klubi asutamise tingis liitumine vabariikliku tänavakorvpallisarjaga ja osalemine Eesti MV-l II liigas.
Smart Streetball etapid toimusid Antslas aastatel 1998-2003. Enim osalejaid 116 võistkonda oli 1999 aastal. Kahjuks läks see sari hingusele, peale mida jätkasime oma Antsla tänavakorvpallivõistlustega kuni 2011. aastani.
Eesti MV-l esiliigas osales SK Antsla 2006.aastani, mil saavutati III koht.
Edaspidi mängiti juba KK Võru nime all. Parim saavutus on 2010 a. I koht ja pääs meistriliigasse. Kahjuks ei tehtud toona kõige targemaid valikuid ja debüüt meistriliigas jäi lühikeseks.
Peale seda on järjepidevalt küll esiliigas osaletud, kuid erilise eduta. Antslakaid ei ole võistkonnas juba viimased paar aastat.
Sedavõrd tublim on 40+ meeskonna uus ärkamine ja II koht Võru-Põlva 40+ liigas 2013.aastal. Sellel aastal on peetud kaks mängu , mis mõlemad on õnnestunud võita. Hetkel on Antsla meeskond liidripositsioonil, mis ei tähenda muidugi sinna jäämist turniiri lõpuni.
Loodan, et harjutamislust ei kao ja treeningutega liituvad üha uued harjutajad.
