„Kalevala" Kuopios kaheksal erineval moel
Kaidi Alamaa, Liisa Pihlik, Mehis Heinla, Karl Lõhmus ning õpetajad Anneli Ülemaante ja Tiia Kessel kulgesid põhjanaabrite juurde kahe lennukiga: Tallinnast Vantaasse ja sealt edasi Kuopiosse. Lend ise oli väga lühiajaline, minnes tuli vaid edasisaamist üsna pikalt oodata.
Tagasi tulles võisime aga tõesti tõdeda, et lennusõit on ajavõit.
Kokku 40 comeniuslast võõrustanud Pirtin Koulu on 6-klassiline algkool, milles õpib 474 õpilast, kellega tegeleb 25 õpetajat ja 8 abiõpetajat. Kool asub Kuopio äärelinnas kaunis modernses ja avaras kahe õppehoo nega koolimajas, mida ümb ritsevad suurepärased spordiväljakud ja järveäärsed männitukad.
Lapsed viibivad iga päev palju värskes õhus ning nende uisu tamis- ja suusatamisoskus on imetlusväärne. Üldse võib Kuo piot ja selle lähiümbrust nimetada üheks Soome talispordi Mekaks. Parajalt künklik maastik, suur suusahüppetorn Puijos, väga hästi hooldatud ja aktiivselt kasutatavad uisurajad järvel. Seal toimub igal talvel rahvusvaheline uisumaraton.
Pühapäeva, 2. veebruari õhtuks olid kõikide riikide delegatsioonid saabunud ja majutunud ning esmaspäeval võis meie tegevus alata. Tutvusime koolimajaga, kõik Soome külla tulnud õpilased jutustasid klassides oma maast ja koolist, neile oli ette valmistatud hulgaliselt küsimusi.
Kui algul olid kõik veidi kohmetud, sulas jää suhtlemisel iga tunniga. Õpetajad analüüsisid projektikoosolekul tehtut ja arutasid edasisi kohtumisi.
Õhtul toimus suurejooneline „Kalevalade" esitlus üle 500pealisele publikule, sest vaatamas oli kogu koolipere, õpetajaskond ja külalisõpilasi majutavad nn kasuvanemad. Väga pidulikult alustasid soomlased ise. Esines koor, tantsijad, kujutati imeveski Sampo valmistamist, vanemad rahvatantsijad demonstreerisid oma tantsu ja rahvariiete ilu. Väikesed kanneldajad mängisid ka erinevate maade esituste vahepalu.
Meie õpilased astusid lavale teise välisgrupina. Olime valmistanud oma esituse koolitunnina, milles võrreldi põgusalt „Kalevalat" ja „Kalevipoega". Trükiti ju „Kalevipoja" esimene rahvaväljaanne 1862. aastal just nimelt Kuopio linnas! Laste näidendi taustaks ja toetuseks võisid pealtvaatajad jälgida suurelt ekraanilt slaidiesitlust. Meie õpilasi kiideti hiljem selge esituse eest ja nemad olid ka ainsad, kes esinesid suure publiku ees peast. Teisiti polnud see ju näidendi puhul mõeldavgi!
Palju oli „Kalevala"-videoid, mida siis kohapeal esitleti. Üks huvitavamaid oli Iiri õpilaste tehtud „Kalevala"-animafilm, mille valmimisest kohale tulnud õpilased ka enne filmi demonstreerimist jutustasid.
Võib öelda, et see projekt on suurepärane võimalus erinevate rahvaste tuntud teoste tundmaõppimiseks, keele- ja esinemispraktikaks. Samuti oli imetlusväärne, et väikesed algkoolilapsed suutsid vaikselt olles või siis soojalt kaasa elades ära kuulata-vaadata üsna pikad esinemised, kuigi nad kindlasti kõigest päris hästi aru ei saanud.
Pärast kontserti oli hoolekogu katnud õpetajatele rikkaliku bufeelaua. Saime palju rääkida hariduselust eri maade koolides ja vahetada päevamuljeid.
Teisipäeval tutvusid nii õpilased kui õpetajad Kuopio ja selle ümbrusega, õpetajad said õhtul nautida suitsusaunamõnusid ja soovi korral end jääaugus karastada. Õpilased tundsid pärast ekskursiooni rõõmu ühistegevustest peredega. Saunaõhtuid peeti ka kodudes.
Kolmapäeval oli taas koolipäev, kus õpetajadki said külastada erinevaid tunde ja palju suhelda. Meie lapsed leidsid, et Soome õppekava on tunduvalt lihtsam kui meie oma, kuid koduülesandeid antakse ka neile.
Õpilaste ja õpetajate suhted on vabad ja südamlikud. Oli tajuda koolirõõmu, näha sära laste silmades ja ümberringi lahkeid naeratusi.
Õhtu veetsime liumäel. Kuigi seal võisime tohutult kõrgelt alla liuglemas näha väga pisikesi lumelaudureid, julgesid meie grupist mehhanismi abil kõrgele mäele tõusta ja siis alla kihutada vaid austerlased. Meile oli väike kelgumägigi suur elamus ning meie kooli poisid-tüdrukud said lumelaual tasakaalu päris kenasti kätte. Samas mäe all sõime lõkkel grillitud vorstikesi ja jõime sooja jooki. Õhtul tuli jätta juba hüvasti, sest paar gruppi pidid öösel lahkuma.
Kolm tegevuspäeva möödusid kiiresti ning neljapäeval ootas kõiki kodutee. Projektipäevade korraldusest ja soomlaste külalislahkusest ning ääretult meeldivast õhkkonnast selles koolis saame rääkida tõesti vaid ülivõrdes. Lapsi majutanud pered andsid endast parima. Ilmgi oma 5-7 miinuskraadiga oli suurepärane.
Mais on Valgu kooli kord võõrustada seitsme kooli külalisi. Et meie väike kool sellega väärikalt hakkama saaks, loodame ka oma lapsevanemate ning kogukonna kaasaelamisele ja toetusele.
