Siis, kui linnud magavad
See on meie linna jaoks uus kogemus, projekt õpilastele, keda huvitavad looming ja lavakunst. Lapsed hakkavad õppima, kuidas avada enda jaoks neid ümbritsevat maailma, õpivad jälgima ja märkama, tundma iseennast, õpivad kõndimist, rääkimist ja loomulikult ka mõtlema, mida nad räägivad. Esimeses tunnis said lapsed teada, et ei olegi nii lihtne minna auditooriumi ette ja ennast esitleda. Kõndimine - jalad vaevu liiguvad ning pea ja õlad kisuvad põranda poole, aga kui seisad, kuhu siis käed panna, kuhu silmi peita ja üldse, kuidas on võimalik rahulikult ühe koha peal seista? Aga kui hakkad oma nime hääldama - hääl, mida on väga hästi kuulda vahetundides, kaob kuhugi ja enesekindlus koos sellega.
Samuti rääkis Urmas Allik lastele teatri kulisside tagusest elust, sellest, millest lastel ei olnud mittemingisugust ettekujutust. Selgub, et isegi kui lavale läheb ainult üks näitleja, siis selleks töötab terve hulk spetsialiste, keda vaataja ei näe. Grimeerijad, valgustehnikud, helitehnikud, lavatehnikud, dekoratsioonide kujundajad ja tegijad, muusikud, valguskunstnikud, helikunstnikud, kostümeerijad, jumestuskunstnikud, lavakujundajad - ja loomulikult lavastaja. Teatri võlumaailma on loomas suur meeskond - meie näeme vaid näitlejaid.
Teatristuudiosse pani ennast praegu kirja 20 õpilast nii eesti kui ka vene algklassidest, neli neist on poisid. Õppetöö viiakse läbi paralleelselt kahes keeles. Projekti lõppakordiks on arvestuslik töö või avatud tund, kus lapsed näitavad oma vanematele ja teistele huvilistele etüüde, mida nad on õppinud. Kõik need temaatilised etüüdid seotakse ühtseks väikeseks etenduseks, mille pealkirjaks saab olema „Siis, kui linnud magavad".
Projekti rahastatakse kohaliku omaalgatuse programmist.