Raivo Õisma: väide vastasseisust Madisel on liialdus
19. veebruari ilmus Padise Teatajas artikkel pealkirjaga „Vastasseis Madisel: traktor või veised". Kuna artikkel on kirjutatud ühepoolse informatsiooni põhjal, pean vajalikuks täiendada avalikkuseni viidud informatsiooni olukorrast Madisel nii, nagu ise seda näen.
Kriitilist artiklit kokku võttes aga annaksin sellele järgmised hinnangud;
Artikkel oli kallutatud ja ebaõiglane. Hea ajakirjandustava kohaselt ei tohiks avalikku huvi teenivas lehes ilmuda ühepoolsete kommentaaridega kriitilise tooniga tekste. Objektiivse sisu huvides on veelgi olulisem, et ajakirjanik kontrolliks kõiki väiteid ja tasakaalustaks neid vastuargumentidega. Seda ei ole ta teinud.
Artikli koostajad ei ole aru saanud, mis töödega roostiku purustamisel tegu on. Madisel ei teostatud 2014 jaanuar - veebruar poolloodusliku koosluse hooldamist, vaid loodushoiutööde raames poolloodusliku koosluse taastamist. See on etapp töödes, mis eelneb poollooduskiu koosluse hooldamisele ja mille käigus tehakse töid, mis on vajalikud kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks. Tänavu oli selleks roostiku purustamine. Järgnevate aastate tööd selguvad paljus roo purustamise järel, kui saab näha, kui palju palke, rehve, kive, risu ja muid koosluse hooldamist tulevikus takistavaid tegureid roostikust välja tuleb. Sõltuvalt asjaoludest kestavad taastamistööd seni, kuni ala on hooldatav.
Traktorit ja veiseid vastandada on vale. Loomad ja traktorid on poolloodusliku koosluse hooldamise vahendid. Seda, kumba kasutada on mõistlik otsustada konkreetse kaitseala tingimustest lähtudes. Ka Woodray OÜ tütarfirma Mahefarm omab loomi, kuid poolloodusliku koosluse taastamisel ei ole neist kasu. Loomad söövad puitunud roogu vaid näljutades. Lisaks ei teosta nad selliseid loodushoiutöid nagu palkide, kummide, võrkude ja muu risu koristamine. Loomad ei söö kõiki taimi ja et taimestiku juurdekasv ja loomade arv ei ole kunagi tasakaalus. Lisaks jätavad loomad „rammumättaid". Nõuete kohaseks hoolduseks on vaja loomade „käekirja" ka üle niita. Seega on traktoritööd paratamatud. Nii traktorite, kui loomadega võib teha keskkonnale nii head, kui halba. See, mis ja kuidas lõpuks välja kukub, sõltub projektijuhist - inimesest.
Enda hädades teist süüdistada ei ole kohane. Madise veisekasvatajal oli samasugune võimalus, Madise kaitseala rendilevõtuks, nagu Woodray OÜ-l, kes võttis selleks vastavad meetmed kasutusele juba 2009a, teostades Keskkonnaametile väiksemaid loodushoiutöid ja 2010a tehes vastavad avaldused Harju Maavalitsusele. Olles võimaluse maha maganud ei ole korrektne teisele kaikaid kodaraisse loopida. Selleks, et Madise roostikku kasvavast roost suvega puhtaks süüa on vaja 100-200 veist. Ardi Kadanikul on veised täna ca30. Seega puudub tal võimekus loomadega Madise roostiku hooldamiseks.
Veiste karjatamisel roostikus on omad miinused. Madise loopealne on oluliselt madalam, kui näiteks Pärnus. Tõusuajal võib vesi katta kogu kaitseala. Täiesti kuiv ei ole pinnas kunagi. Kari raskeid loomi võib liigniiske pinnase rikkuda saju või tõusu järel mõne tunniga. Madise kitsal allikaid sisaldaval rannaribal on oht, et roostikust seeditavad sajad tonnid virtsa võivad sattuda rannikuvette ja rannaala lähedal olevate majade kaevudesse. Padise Jahimeeste Seltsi kodulehel avaldatud uudise põhjal ründas Ardi Kadanikule kuuluv elektrikarjusest läbi murdnud pull jahimehi. Üks meestest, keda pull korduvalt pikali paiskas ning lõpuks sarvede vahele haarates üle selja heitis, vajas tõsisemat arstiabi. Loomulikult tuleb veiste randa laskmise korral arvestada ka rannaala tarastamisega.
Madise külaseltsi arvamus ei saa olla määrav. Mitte kõik Madise elanikud ja maaomanikud ei kuulu külaseltsi. Külaseltsi taga on kümmekond inimest, kellel ei ole rannaalaga ei omandi ega haldus - valdussuhet. Neist vaid 1-2 on mitteanonüümsed ja aktiivsed väitlejad. Arvestades, et Madise rannaga on kokkupuude kohalike elanike, kalameeste, ujujate, suvitajate ja teiste huvigruppide näol sadade inimestega ja et seltsi liikmetel puudub loomakasvatus ning keskkonnahooldustööde taust, on kohaliku kultuuriseltsi arvamus subjektiivne ja emotsionaalne.
Üle kogu Euroopa kehtivad seadused, mis tagavad ausa konkurentsi tingimused. Lisaks naabervallas asuvate riigimaade hooldamisele võimaldavad need põhimõtted ka Madila ja Madise küla elanikel töötada oma vaba tahte kohaselt nii kodukohas, Tallinnas, Võrus kui ka Pariisis ning ettevõtetel müüa oma tooteid või teenuseid võrdsetel alustel nii sise- kui välisturgudele. Väideti, et hooldamise käigus on kohalike huvid jäetud tahaplaanile ei saaks tõest kaugemal ollagi. Pakri hoiuala Madise küla roostiku poolloodusliku koosluse taastamine on igal juhul olenemata tööde teostaja isikust piirkonna miljööd silmas pidades positiivne samm.
Vastasseisu ei ole. Artikli koostaja väide, et hooldaja on kohalikega tülis, ei ole korrektne. Tüli ja vastasseis eeldavad mõlema osapoole negatiivset suhtumist. Woodray OÜ esindaja on suhtunud kõigisse Madise inimestesse vastandumata, kannatlikult, lugupidavalt ja viisakalt. Ta on kahel korral avaldanud soovi kohtuda külaseltsiga ja kahel korral külaseltsi esimehega. Kahjuks ei ole ta seda võimalust saanud. Woodray OÜ lasi poole aasta jooksul maili teel selgitades ja küsimustele vastates mööda roostiku purustamiseks esimese võimaluse -augusti alguse põuaperioodi. Seega kahepoolset vastasseisu Madisel ei ole. Eksisteerib vaid ühepoolne protektsionism Padise valla taluniku poolt naabervalla taluniku suhtes.
Vaadates olukorra positiivset poolt, on Madise kaitseala taastamine üle tüki aja ette võetud. Esimene etapp sellest on teostatud tähtajaliselt ja planeeritud mahus. Inimestel avaneb vaade suurele osale rannajoonest, nii nagu see oli viimati 30a tagasi. Kuidas edasi?
Woodray OÜ kutsub Madise külaseltsi ja teisi huvigruppe kohtuma ja arutama mida tööde käigus tulevikus silmas pidada (näiteks, kus säilitada jahi - kalameeste jaoks tähtis roostikuriba või romantikutele vajalik põõsatukk). Oma nägemusest võib edastada ka kodulehe www.mahefarm.ee kontaktides.
Woodray OÜ kogub kõik ettepanekud kokku ja annab terviknägemuse Keskkonnaametile otsustada.
Poole aasta tagune pakkumine Ardi Kadanikule koostööks veiste sööda varumisel, kehtib samuti.
Soovin kõigile aktiivsetele elanikele, ettevõtjatele ja ajakirjanikele Madise vallas jätkuvat indu ja õnnestumisi.
