Türi-Tori kiirlaskumisele on end kirja pannud üle 160 võistleja

Kui Türi-Tori V kiirlaskumisele registreerimine 1. jaanuari saabumisega avati, siis panid end juba mõne minuti jooksul esimestena kirja üks Läti võistleja ja üks Soome kanuupaatkond. Lätlane Janis Balodis, Riia aerutamismaratoni korraldaja, on juba kolm korda olnud Türi-Tori kiirlaskumisele esimesena registreerunud võistlejaks. Janis ise ütles ühes intervjuus, et talle meeldib Türi-Tori kiirlaskumine Pärnu jõel teiste sõidetud jõgedega võrreldes kõige enam - hästi vaheldusrikas ja huvitav jõgi aerutamiseks.

Sellest arusaamast lähtudes, et hästi vaheldusrikas ja aerutamiseks huvitav jõgi, Türi -Tori kiirlaskumine 26. aprillil juba viiendat korda toimubki. Tori rahvas on juba harjunud, et igal kevadel jääminekujärgse suurvee ajal sõidavad sadakond süsta-kanuud-kummipaati ja mõned vesijalgrattad allavoolu ning lõpetavad oma 78- või 47-kilomeetrise teekonna Taali metskonna all, suundudes seejärel Klaara-Manni puhkemajja sauna ja võistlusest kokkuvõtteid tegema.

Ja harjutud on ilmselt ka juba sellega, et tegemist ei ole kergemeelsete seiklejate eluohtliku võiduajamisega jääpankade vahel, vaid kogenud aerutajate rahvasportliku maratoniga kiire ja võimsa vooluga jõel, millist saab Eestis nautida ainult varakevadel. Kõige kiiremini on 78 km läbitud alla kuue tunni. Niisugusest kiirest jõest ja sõidust tunnevad rõõmu eelkõige need, kes tasase sileda vee peal aerutamisest oma oskuste ja kogemustega välja on kasvanud.

Aga tõsi on ka see, et ainult Soomaa tasaste jõgede kogemusega ei maksa Türi-Tori kiirlaskumisele tulla. Seda ei väsi korraldajad rõhutamast. Ja et halbu üllatusi vältida, siis analüüsitakse igal aastal enne maratoni jõe veetasemest ja ilmastikust tingitud võistlustingimusi ning pannakse sellest lähtudes kokku turvaplaan, mille elluviimisega püütakse lisaks võistlejate endi võimetele anda põnevamates jõelõikudes aerutajaile täiendavat turvalisust. Turvamisel on meile abiks olnud Pärnu Lahe Merepäästeselts hästi väljaõppinud ja -varustatud päästjatega, samuti on mõnes kohas väljas korraldajate meeskonna liikmeid viskeliinidega valvamas. Paaris kohas on üles pandud soojendustelgid, mida köetakse suurte soojapuhuritega ja kus võistlejail on võimalik märjakssaamise korral end jälle üles soojendada ning kuivad riided selga panna.

Ja et osalejad ise ka päris kergemeelsed tuulepead ei ole, seda näitab ka aerutajate üsna suurele kogemusele viitav keskmine vanus, mis läheneb neljakümnele eluaastale. Samas on kogu distantsi kõige ahvatlevamateks kohtadeks need, mis kõige rohkem ümberminemise võimalusi pakuvad ja võistlejate oskusi proovile panevad ning pealtvaatajate jaoks kõige rohkem ägedaid hetki pakuvad. Suurim show käib muidugi Jändja paisul. Ka Janis Balodisel õnnestus ükskord Jändjal oma süst küünlasse saada ja ära lõhkuda ja pidi tookord katkestama.

Veebruari keskpaigaks oli end tänavusele võistlusele kirja pannud juba üle 160 võistleja, nende hulgas lisaks kohalikele ka aerutajaid Lätist, Soomest ja Venemaalt. Vähehaaval on välisvõistlejate arv igal aastal kasvanud.

Meil on tosin aerutajat, kes on starti tulemas juba 5. korda. Nende meelekindlate, kogenud ja jõeaerutamist nautivate naiste ja meeste auks otsustasime luua Türi-Tori Hundiklubi, millega on edaspidi võimalik liituda ka kõigil teistel aerutajatel. Hundiklubi on virtuaalne klubi, kuhu saavad kuuluda kõige kogenumad Türi-Tori kiirlaskumise sõitjad, kes on Türi-Tori kiirlaskumisel osalenud vähemalt viis korda. Hundiklubi liikmed tunneb ära kollase liidrisärgi järgi, mille rinnal on Türi - Tori kiirlaskumise embleem ja seljal Hundiklubi embleem. Hundiklubi särgi ja embleemiga avaldavad korraldajad lugupidamist kõige innukamatele ja kogenumaile Türi-Tori kiirlaskumisest osavõtjatele.

Tori vallast on viiendat korda starti tulemas kaks Hundiklubi kandidaati - Kaisa Ruumet ja Eesti üks põhjalikumalt koolitatud mereaerutajaid Rene Valner.

Türi-Tori kiirlaskumisel peetakse eraldi ajaarvestust kümnes paadiklassis, lisaks klassivälised veesõidukid. Kõik paadid varustatakse rajakaartidega, võistlejad rinnanumbritega, pika distantsi poolel teel ja pärast finišit Klaara-Manni puhkemajas antakse võistlejaile süüa ning muidugi on kõigile võistlejaile pärast lõpetamist kuum saun. Iga paadiklassi kiireim paat saab auhinnaplaadi või medali, kõik osalejad saavad diplomi. Ja võistluste rahvasportlikkust püüame rõhutada sellega, et peaauhinnad (milleks tänavu on kanuuvalmistajalt Reveil matkakanuu, metallitoodete firmalt Skamet suitsuahi, ja aerutamisvarustuse müüjalt EastPole tippklassi matkaaer süstale) loositakse välja kõigi osalejate vahel. Võistluste kulgu saab jälgida internetis reaalajas - see tähendab, et kontrollpunktide vaheajad ja finišiajad saavad veebis nähtavaks koheselt, kui võistleja on kontrollpunkti läbinud.

Niisuguse, osalejate arvult Eestis teisel kohal oleva aerutamisürituse korraldamine ei ole väga lihtne ja odav. Korraldamiskulud kaetakse peamiselt võistlejate stardimaksudest. Tulemuseks on see, et võistluse tehnilised ja muud otsesed hädapärased kulud on kaetud. Meil on olnud väga hea koostöö Klaara-Manni puhkemaja, Matogardi, "Kodu Kõrtsi" ja Tori vallavalitsusega.

Et võistlejatele paremaid olmetingimusi ja infoviitade-plakatite süsteemi luua, oleme saanud toetust ka Tori vallalt. Selle eest Tori vallale aitäh, sest niimoodi oleme saanud varasemalt läbi viia võistlused, millega mitme maa sportlased rahule jäid. Loodan, et ka tänavu korralduses apsakaid ei tule. Korraldajad ise on seda võistlust korraldanud siiani tasuta ja eelkõige seepärast, et neile Pärnu jõgi ja see varakevadine maraton meeldivad.

Minu enda esimene süstamatk Türilt Pärnu jõge mööda alla sai teoks 1972. aastal. Ka varakevadel, nagu Türi - Tori kiirlaskuminegi. Palju aastaid hiljem, kui jälle Pärnu jõe äärde elama asusin, tuli mõte see sõit kevadise maratoni kujul uuesti ette võtta ja pakkuda osalemisvõimalust ka teistele. Viis aastat tagasi sai asi Turismiwebi toega (kes võttis enda peale kõik ITalased ja veebiga seotud tööd) ja korraldamisele appi tulnud Asso Kommeri ning ammuse matkaklubikaaslase Iivi Ilja abil esimest korda teoks.Algul mõtlesime seda ühekordselt ja niisama rahvaliku maratonmatkana ning olime valmis suhteliselt väikese seltskonna osalemiseks. Kuid ootamatult oli registreerunud sadakond paati ja asi hakkas päris võistluseks muutuma. Nii see algas.

Nüüd aga tegelikult on see ju tore, et minu ammune esimene süstamatk igal kevadel veidi teises vormis jälle kordub. Ühtlasi võib seda pidada ka Tori valla ja Pärnumaa suurima osalejate arvuga veespordivõistluseks, mis tõsi küll, on nii suur, et ei mahu tervenisti Pärnumaale äragi. Ent finiš ja pidulik lõpetamine on ikkagi Toris.