August Kitzbergi nimeline gümnaasium sai head tulemused PISA testis
PISA uuring näitas, et Eesti 15-aastaste põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja Euroopa tipus. Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas 1.-2. kohta Soomega. Testis osalenud 65 maailma riigi võrdluses jagavad Eesti noored loodusteadustes 4.-7. kohta Jaapani, Soome ja Koreaga. Lugemises ja matemaatikas on Eesti maailmas 11. kohal ning jagab Euroopas 3.-6. kohta.
Käesoleva aasta veebruaris said koolid teada oma tulemused, et võrrelda enda tulemusi maailma, oma maakonna ja Eesti keskmise tasemega. Rõõm on tõdeda, et matemaatikas ja loodusainetes ületame Eesti keskmist taset ja Viljandimaal oleme esirinnas. Muljetavaldavad on meie kooli tulemused lugemises, kus paikneme tipus ehk esimeses veerandis, ületades tuntavalt Eesti keskmist, rääkimata Viljandimaa keskmisest. Siinkohal paneb muretsema Viljandimaa teiste koolide üldine seis, sest näitajad on Eesti keskmisest tunduvalt madalamad. Seda enam võime rahul olla meie kooli saavutusega, mille taga on õpetajate hea töö ja pühendumus ning nõudmised õppimisele ja käitumisnormidele.
Kui analüüsida veel näitajaid, siis PISA uuringus hinnatakse õpilaste võimekust saavutustasemete kaudu. Kõige kõrgem on 6. tase. Baastasemeks, mis võimaldab eluliste probleemidega edukalt toime tulla, on 2. tase. Numbritest võib järeldada, et nii Eestis tervikuna kui ka meie koolis on absoluutselt teravasse tippu kuuluvaid õpilasi vähevõitu. Samas on keskmiselt 50% ringis 4. ja 5. saavutustasemega õpilasi ning 40% ringis 2. ja 3. saavutustasemega õpilasi. Alla 2. saavutustaseme on 10% ringis. Need on õpilased, kellel on tõsiseid raskusi riikliku õppekava nõudmiste täitmisega.
4. ja 5. saavutustasemelt ületame tunduvalt riigi keskmist, mis näitab meie kooli väga head õppetöö kvaliteeti.
Oleme mõelnud, kuidas saaksime edendada tööd nõrgemate õpilastega. Tulemuslikkust võivad anda koolis loodud tugimeetmed ja lastevanemate nõustamine õpiraskustega laste toetamisel.
Kindlasti vajab põhjalikku analüüsi 6. saavutustaseme näitaja, sest üleriigiline probleem on tippude puudus ja ka AKG vajab läbimõeldud süsteemset andekate õpilaste toetamist. Kui hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks on välja pakutud erinevaid meetmeid, siis andekate osaks jääb sageli paraku iseseisev töö. Murelikuks teeb see, et riigi haridus- ja rahastuspoliitika on pigem kooli võimalusi vähendav, toetamaks õpilase individuaalset arengut, kui võimalusi suurendav. Samas tuleb tunnustada õpetajaid, kes püüavad leida erinevaid meetodeid ja lähenemisviise, et meie õpilased saaksid konkurentsivõimelise hariduse, millega edasises elus hakkama saada.
PISA test uuris ka õpilaste meelsust ja hoiakuid. 80% meie kooli õpilastele on matemaatika oluline aine ja õpilaste hinnangul peavad nende vanematest matemaatikat oluliseks 65%. 100% nõustus väitega, et sõltub täielikult õpilasest endast, kas matemaatikaga saadakse hästi või halvasti hakkama. 80% saavad hästi läbi enamiku õpetajatega ja 90% nõustus väitega, et saab alati õpetajatelt lisaabi.
Tõrjutuna ei tundnud meie koolis keegi ja õnnelikuna tunnevad siin 80% õpilastest. See on hea näitaja, sest Eestis tunneb keskmiselt 66,1% õpilastest õnnelikuna ja maailmas 78,1%.
„Kool on andnud mulle julgeid otsuseid teha" väitega nõustus 95% ja August Kitzbergi nim Gümnaasiumiga oli rahul samuti 95% õpilasi.
On hea meel tõdeda, et koolis käiv tõhus töö on andnud häid tulemusi. Samas ei tohi me loorberitele puhkama jääda. Siinkohal teebki muret osade õpilaste sage puudumine, ükskõiksus ja kasin kohusetunne oma õpingute suhtes. Sellele probleemile saab kaasa aidata kodune kasvatus ja vanemate pühendumus oma lapse edasijõudmisele koolis. Loodan, et kooli ja kodu koostöö tulemusel saaksime kolme aasta pärast taas tõdeda, et me oleme olnud edukad ja anname oma õpilastele kvaliteetset õpet.
