Naabervallad on seni Alatskivi Kunstide Kooli koolituskulude katmisse panustanud väga ebaühtlaselt. Vanemate poolt makstav õppemaks ei kata õpilase kohatasu tegelikku maksumust, mis vastavalt analüüsile on ühe õpilase kohta 103 eurot kuus.

Aastaid on Alatskivi vald n-ö spondeerinud teistest omavalitsustest pärit laste õpinguid huvikoolis, samas on ebaselge, miks probleemile varem tähelepanu pole pööratud.

25. veebruaril toimus lastevanemate koosolek, millest võtsid osa umbes pooled vanematest, samuti mitmed õpetajad. Kohalolnute üksmeelne seisukoht oli, et ollakse valmis õppemaksu tõusuks 5 euro võrra, ja mitte järgmisest õppeaastast, vaid kasvõi hommepäev. Samuti lubati asuda läbirääkimistesse oma koduvaldadega õppekohatasu tõstmise kohta.

Esialgne tagasiside teistelt valdadelt annab lootust, et ühiselt on võimalik probleemile mingeid lahendusi leida. Läbirääkimised on praegu veel algusjärgus.

Lisaks pakuti koosolekul välja veel mitu ideed, nt heategevuskontsertide korraldamine, täiskasvanute suvekursused jms.

Äärmiselt kahju oleks, kui niivõrd unikaalse ja väikeses maakohas haruldase huvikooli kohta langetataks otsuseid tõtakalt, liiatigi arvestamata, et haldusreform toimub peagi nagunii. Ei tasu unustada, et kunstide kooli olemasolu on midagi, mille tõttu noored pered võivad otsustada siiakanti elama asuda - teisisõnu investeering piirkonna tulevikku.


Huviharidust on Alatskivil antud juba 50 aastat. 1964. aastal moodustati keskkooli juurde lastevanemate kulul muusikaklassid klaveri ja akordioni erialal. 1990. aastal loodi akordioniõpetaja Meido Madi initsiatiivil muusikaklasside baasil Alatskivi Muusikakool. Juurde tuli puhkpillide eriala. Kooli teeninduspiirkond on Alatskivi valla haldusterritoorium.
Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli lapsi ka teistest omavalitsustest. Staažikas muusikapedagoog Kalle Loona (pildil) on Alatskivi Kunstide Koolis õpetanud viiulit, kitarri ja muusikalugu 12 aastat.